Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased Rumeenia ja Bulgaaria päikese all

    Mõlemas riigis on oma tegevust laiendanud kinnisvarafirma Arco Vara. Rumeenia pealinnas Bukarestis tegutseb kasiinokett Olympic EG ja ühes väiksemas Rumeenia mägedevahelises linnas Brasovis on avanud infotelefoniteenuse Ekspress Grupp. Bulgaaria pealinnast Sofiast leidsime veel Kalevi kinnisvaraarenduse, mida ehitab Koger & Partnerid. Kalevil endal Sofias alalist peatuskohta ei ole.
    Bulgaaria Koger & Partnersi juhi Ivan Zaprianovi sõnul asub Kalevi kinnisvaraarendus Sofia kesklinnas miljööväärtuslikus piirkonans, inimesed peaksid umbes 40 korteriga majja juba kevadeks sisse kolima.
    Reeglina juhib kohapealset äri kohalik mees ja palgatud on kohalik tööjõud. Ainult Olympic EG juht on Lätist, ent ta on omandanud rumeenia keele. Ilma kohaliketa oleks eestlastel seal oluliselt raskem.
    Nii Rumeenias kui ka Bulgaarias näevad Eesti börsiettevõtted endiselt väga suure potentsiaaliga turgu, kus edendada oma põhjamaiseid väärtusi, nagu ütles Arco Vara Rumeenia juht Dragos Jarca. Olgugi et pärast ELiga liitumist on konkurents läinud üha tihedamaks ja olulist rolli mängivad omandatud oskused ja kogemused.
    Rumeenias elab pea 22 miljonit inimest, Bulgaarias ligi 8 miljonit. Linnapilt, toodete ning teenuste hinnad ja kvaliteet räägivad kahtlemata enda eest. Kuigi majade seisukord on kohati hirmuäratav ja nõudlus elu- ja äripindade järele suur, manitseb siiski kinnisvaraturu ja hindade kasv ettevaatlikkusele.
    Juhid kinnitasid, et sõnal "aeg" on nendes kahes riigis teine mõõde, mis tähendab, et suhtlemisel riigiasutustega peab aega ja kannatust varuma. Kui aga seda varuda ei taheta, siis peab püüdma avaldada survet nii kuis võimalik. Kõik eitasid korruptsiooniga kokkupuutumist, kuid tõdeti, et see on siiski väga igapäevane asi, kuigi mõnes valdkonnas võivat näha ka edusamme, nagu näiteks liikluspolitseis.
    Kaks riiki on siiski väga erinevad, vähemalt pealinnad, mida Äripäev külastas. Ekspress Grupi infotelefoniteenuse juhi Indrek Sepa sõnul on palju usaldamatust.
    Kahe riigi majanduses on sarnaseid arenguid Eestiga, näiteks kinnisvaraturu osatähtsuses, panganduses, seadusandluses, aga ka tarbija harjumustes. Raske on öelda, kaua suudab kiirelt arenev majandus eestlastele potentsiaali pakkuda. Ka kohalikud ei tahtnud seda ennustada.
    Arco Vara jahib Rumeenia kinnisvaraturul maakondade keskusi, müües rumeenlastele nende jaoks populaarseid põhjamaiseid väärtusi, nagu põhimõtted, hea kvaliteet ja avameelsus. Ka Bulgaaria kinnisvaraturul rõhub Arco Vara üha enam kvaliteetsele teenusele.
    Rumeenia Arco Vara maaklerosakonna juhi Dragos Jarca sõnul on konkurents pealinnas väga tihe, hinnad on kõrgeks aetud ja osalised ootavad hindade langust. Samas usub ta, et kogu majandus jätkab kasvamist, nii ka kinnisvarasektor. Täpselt sama juttu rääkis Bulgaaria Arco Vara juht Evgeni Vasilev. Kuigi Bulgaarias, just Sofias on kinnisvara siiski veel odavam.
    Mõlema juhi sõnul on Bulgaaria ja Rumeenia kinnisvarasektor muutunud professionaalsemaks ja spekulandid enam läbi ei löö. Samas võtab Jarca sõnul aega, enne kui kinnisvara väärtus muutub õiglaseks.
    Mitteametlikult on Bulgaarias umbes 2000 kinnisvaravahendusfirmat, mis on Vasilevi sõnul ülisuur number.
    Dragos märgib, et keskmiselt on Rumeenia kallim kui Eesti. Tema hinnangul ei ole see tingitud vähesest konkurentsist või ka suurest nõudlusest, vaid tema arvates on tegemist ladina karakteriga, kes on nõus raha kulutama.
    Rumeenias Arco Varal ühtegi arendust ei ole, on vaid neljas linnas bürood, kus pakutakse maakleriteenust. "Meie eesmärk on olla esindatud Rumeenia maakondade keskustes," teatab Jarca, lisades, et Balti riikides on Arco Vara küll suhteliselt suur ettevõte, aga Rumeenias pigem väike. Jarca sõnul on nad aru saanud, et mida väiksem on linn, seda enam suudavad nad olla edukad, sest väiksemates kohtades ei ole suured rahvusvahelised kinnisvarafirmad esindatud.
    "Meie eelis on see, et Arco Varal on omad põhimõtted ja väärtused ning kaubamärk," usub Jarca, sest rumeenlastele meeldivad põhjamaised väärtused. "See on see, mida müüme - hea kvaliteet, avatus, avameelsus."
    Bulgaaria kinnisvaraturg on küll mõnevõrra seiskunud, ent endiselt muudab Jarca arvates riigi atraktiivseks 10protsendine ühetaoline tulumaks, madalad palgad ja investeerimist vajavad sektorid. Ja kindlustunde annab investoritele ELi liikmelisus.
    Sofias on Arco Varal kaks arendust, ühte - Madridi projekti - käisime õhtupimeduses isegi vaatamas. Elamu, mille all on ka äripinnad, peaks valmis saama järgmise aasta lõpus. Vasilevi sõnul peaks seal poe avama ka üks Eesti mööblitootja. 70 protsenti pindadest on juba välja renditud.
    Vasilev räägib, et viis aastat tagasi maksis korteri ruutmeeter Sofias 100 eurot. "Praegune madalaim tase on 1000 eurot, kõrgeim aga 3000 eurot ruutmeetri kohta," märgib ta. Samas ütleb Vasilev, et Sofias on endiselt Euroopa madalaimad kinnisvarahinnad. Kui Bukarestis algavad hinnad 1800-2000 eurost ruutmeetri kohta, siis Jarca meelest on Sofial potentsiaal olemas.
    Arco Vara ei ole kummaski riigis veel kasumit saanud. "Kahtlemata ei ole omanikud rahul nii-öelda punaste numbritega," nendib Jarca, lisades, et nad on tublisti vähendanud oma kulusid Rumeenias. Kokkuvõttes loodatkse ikka kasumisse jõuda.
    Eesmärk on areneda koos elamusektoriga ka ärisektoris, sest seal on ka nõudlus küllaltki stabiilne.
    "Meie siin Sofias oleme kogu aeg Arco Vara omanikele öelnud, et nad ei pea muretsema," räägib Vasilev. "Meie pikaajaline eesmärk on olla edukas, mis tähendab, et elamusektoris oled enne projekti valmimist suutnud müüa 85-90 protsenti korteritest," selgitab Vasilev. "Äripindade puhul tähendab edukus, kui välja on üüritud 80 protsenti kogu pinnast."
    Sofiast väljaspool kontori avamise peale mõtleb Arco Vara alles siis, kui projekt on olemas. "Muidugi tahame järgmisel aastal alustada uue projektiga," loodab Vasilev.
    "Kindlasti ei pea aktsionärid kartma, sest olukord Bulgaarias on kaugel sellest, milline ta on Balti riikides," püüab Vasilev rahustada.
    Rumeenia Olympic Casino tegevjuht Viktors Roznieks kinnitab, et konkurents Rumeenia kasiinoäris on kõrge, eriti Bukarestis. Olympic tahab konkurente lüüa nii seest kui väljast säravama disaini, aga ka kvaliteediga.
    Roznieksi andmetel on kogu riigis 27 litsentseeritud mängulauda ja 997 mänguautomaatidega operaatorit.
    Äripäev otsustas minna ühe konkurendi juurde ja veidi olukorra kohta aru pärida. Kahjuks ei olnud kasiinos Princess keegi nõus meiega suhtlema. Vastuvõtulauast öeldi meile, et neil on selline poliitika, et nad ei suhtle üldse pressiga. Seda kinnitas ka Olympicu kohapealne juht, et kasiinoärimehed kardavad ajakirjanikke.
    "Me loodame, et järgmise aasta alul avatav Olympicu juhtiv kasiino saab oma kvaliteedilt ja populaarsuselt turuliidriks," ütleb Roznieks veendunult maailmakaubanduskeskuse alla avata kasiino kohta, kus ehitus on täies hoos.
    Rumeenia kasiinoäris on kombeks, et boonusena pakutakse tasuta teenuseid. Nii tahab ka Olympic oma kliendile tasuta täispaketti pakkuda, mis koosneb parkimisteenusest, soojast söögist, jookidest ja sigarettidest. Samuti saab Roznieksi sõnul osaleda iga päev ja nädal toimuvas loteriis, VIP-kliendid saavad erilise teenuse osaliseks, mis on igas kasiinos erinev.
    Kasiinoturu kasvu kohta räägib Roznieks, et Vene investorid on viimasel ajal kõvasti kasiinoärisse investeerinud. Mitmed uued mänguautomaatide operaatorid on hakanud investeerima Rumeenia turule. Kogu mänguautomaatide arv on viimase aastaga kasvanud 69 protsenti.
    "Me usume endiselt, et Rumeenias on suur potentsiaal ja turg ise vajab enam kvaliteetseid ja oskuslikke kasiinosid, kuna ühiskond areneb," räägib Roznieks, kelle jaoks on oluline just hea asukoht Bukarestis, samuti maapiirkondades.
    Seadusemuudatustest märgib Roznieks, et ELi direktiiv nõuab, et suitsetajatel ja mittesuitsejatel peavad olema eraldi sektsioonid, kuid kasiinod ei ole seda veel täielikult sisse viinud, aga varsti peavad nad seda tegema. Üks asi, mis on muutunud seoses ELi liikmelisusega, on see, et palju raskem on palgata töötajat väljastpoolt ELi.
    Kõige raskemaks peab Roznieks seda, et Olympic Casino sisenes juba väljakujunenud turule. Kõikidel peamistel tegijatel olid ustavad kliendid juba olemas. Olympicul tuleb luua oma klientide lojaalsusprogrammid, samuti meelitada kliente konkurentidelt üle.
    Praegu ei taha Roznieks veel kasumist rääkida, sest esimesel aastal kulub enamik aega selleks, et luua korralik infrastruktuur. "Me usume, et järgmine aasta näitab, et oleme õigel teel ja saavutame oodatud kasumimarginaali," loodab Roznieks.
    Ekspress Hotline'i kontserni arengujuhi ja Rumeenia kõnekeskuse juhi Indrek Sepa sõnul on infotelefoni turg Rumeenias täiesti olematu.
    "Me tunneme end siin päris tugevalt," tõdeb Sepp, kelle sõnul ei ole Ekspress Hotline'il ühtegi konkurenti.
    Põhjusena, miks infotelefoni büroo asub 300 000 elanikuga mägilinnas Brasovis, nimetab Sepp väiksemaid kulusid. Brasovi kõnekeskuse kontori juhi Laurentiu Plesca sõnul oli tegemist ka strateegilise põhjusega, sest Brasovis on ülikoole, kust leida häid töötajaid.
    Sepp räägib, et nad võtavad kõnesid vastu juba pea aasta. "Me ei ole endiselt saanud infotelefonile lühinumbrit, sest seadusandlus ei ole veel piisavalt arenenud," kurdab Sepp. Praegu tuleb helistada 9kohalisel numbril, mida on Sepa sõnul väga raske reklaamida. Ka kardavad inimesed veidi uut teenust kasutada.
    Sepp ega Plesca, nagu ka teiste börsifirmade käepikendused, ei taha kasumi kohta midagi öelda. "Me ei ole praegu kasumis, aga me ei ole sellest ka kaugel," kinnitab Sepp.
    Küsimusele, mis võiks olla järgmine turg, vastab Sepp, et mis iganes riik maailmas. "Nii palju, kui ma tean, seda ei ole veel otsustatud," ütleb Sepp.
    Sepp rõhutab, et kui tahta Rumeenias edu saavutada, ei piisa ainult sellest, et Eestis või ka teistes Balti riikides omandatud teadmisi ja kogemusi siin rakendada, vaid tuleb kohalikke tundma õppida ja nende tõekspidamisi arvesse võtta.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.