Kasvu aeglustumine kahandab investeeringuid Balti riikide kinnisvarasse

2008. aastal on langenud ka rahvusvaheliste investorite tehingute maht, teatab Newsec Nordic Reporti sügisaruanne. Inflatsioon on tõusuteel ja majanduskasv languses, kuid Baltimaade kasvule orienteeritud majandusel on hea kohanemis- ja taastumisvõime.

Nõudlus uute kontorite järele pealinnade kesklinnades on suurem kui pakkumine ning selle tulemusena on üürihinnad kõrgele aetud. Samas on uuel aastal turule tulemas suurem hulk kesklinnast eemal asuvaid kontoripindu, mis omakorda aitab turgu stabiliseerida.

Rendipindade jagunemine kesklinna äripiirkondade ja muude kesksete asukohtade vahel on positiivne ning tõuseb eelduste kohaselt ka tulevikus.

Elamute ehitamine on Balti riikides peaaegu peatunud. Eluaseme pakkumine on suurem kui nõudmine, mis on viimas nii kinnisvara kui ka maa hindade languseni.

Kinnisvarainvestorid keskenduvad nüüd ärihoonetele. Jaemüügisektor laieneb kiirelt, mistõttu ehitatakse palju uusi ostukeskusi ning laiendatakse ja renoveeritakse juba olemasolevaid.

"Eesti turul on tootlikkus oluliselt tõusnud, mis on suuri investeerimisfonde tagasi meelitamas," sõnab Olev Mait Makk Newsec Baltics'ist. "Samas on investoritel kõrged nõudmised ja sobivate investeerimisobjektide arv on limiteeritud. Eestis on aga Balti riikide suurim ärikinnisvaravaru ning riigi soosiv maksusüsteem, hea infrastruktuur ja väikesed tehingukulud, mis on investoritele meelt mööda."

Leedu tugevus peitub laohoonetes, logistikas ja distributsioonis. Turul on pikemas perspektiivis hea investeeringupotentsiaal ja investeerimisaktiivsus peaks kõige varem järgmisel aastal uuesti tõusma. Suurim huvi on jaemüügipindade vastu Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning kontoripindade vastu Vilniuses. Sel ja järgmisel aastal Vilniusesse lisanduvad kontorid stabiliseerivad ka rendihindade tõusu.

Kaunas on kaubanduse ja transpordi aspektist vaadatuna strateegiliselt olulises paigas ning seal toimub logistika ja laohoonete tugev arendamine.

Riia on regiooni suurim linn ja nii pikemas perspektiivis institutsionaalsetele investoritele atraktiivne investeering, kuid praegu on tunda muret riigi majandusliku tasakaalutuse pärast.

Inflatsiooni kiire tõus sundis valitsust 2007. aastal tegema inflatsioonivastaseid plaane, mis andsid aga tagasihoidlikke tulemusi ning seetõttu rakendatakse pikaajalist majanduse stabiliseerimist alles tänavu. Selleks aastaks ennustatakse inflatsiooniks ligi 14%. Ebakindlus riigi lähiaja majandustuleviku suhtes tähendab, et enamus investeeringuid tehakse objektidesse nagu kontori- ja jaekaubanduse pinnad, mis asuvad atraktiivsetes piirkondades ning mille rentnikel on kindel finantstaust ja pikaajalised lepingud.

Autor: Marie Bucht