Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõukogude võim tõi tüüpprojektid kolhoosidesse

    Aga enne seda, kui sai asuda maja ehitama, tuli kõigepealt krunt leida. Selle saamine tundub tolleaegsete kirjutiste põhjal üpris lihtne olevat.
    Tuli vaid välja valida veel hoonestamata ja endale meeldiv koht ning teha vastav avaldus kohalikule kommunaalmajandusosakonnale. Kui hästi läks, eraldatigi maalapp ehituseks.
    Loomulikult olid krundi saamisel eelisõigused Isamaasõja invaliididel, demobiliseeritutel, langenud punaarmeelaste perekondadel ja eesrindlikel töötajatel (stahhaanovlased, lööktöölised, kolhoosnikud).
    Samuti samuti olid kehtivate määruste kohaselt asutused ja ettevõtted kohustatud abistama oma töötajaid individuaalelamute ehitamisel ehitusmaterjali ja transpordiga.
    Tööandja oli kohustatud müüma neile vastavaist fondidest kohe makstava raha eest ehitusmaterjale ja andma ehitajale ehitusmaterjalide veoks veovahendid riikliku hinnaga.
    Asutuste ja ettevõtete juhid olid kohustatud varustama nende alluvuses töötavaid individuaalelamute ehitajaid tööjõuga (organiseerides vastavad brigaadid), tööriistade ja tehnilise konsultatsiooniga.
    1950. aastate alguses hakkas kampaania üksiktaludest kolhoosikeskustesse ümberasumiseks. Selline muutus pidi looma soodsad tingimused ühiskondlikuks tootmiseks, parandama kolhoosnikute materiaalset heaolu ning tõstma kultuurilist taset.
    Oli alanud nn tüüpprojektide aeg. Enamik ehitisi rajatigi nende järgi. 1953 korraldati Eestis arhitektuurivõistlus kolhoosnike elamute projektide saamiseks. Arhitektide ülesanne oli luua mugavad, lihtsad ja kaunid elamud.
    Hooned tuli projekteerida seeriatena, kus olid esindatud kahetoaline, kolmetoaline ja kaksikelamu variant. Kui konkurss lõppes, anti projektid nn ühiskondlikule arutelule, mille käigus kolhoosnikud esitasid nende kohta oma arvamused. Tõdeti, et arhitektid ei tunne veel põhjalikult kolhoosniku vajadusi.
    Kolhoosnike üldiseks nõudeks oli, et kõik ruumid oleks loomuliku valgustusega, pesuruum peaks asuma sissekäigu juures, et oleks võimalus töölt tulles ennast puhtaks pesta ilma eluruumidesse astumata.
    Eriti meeldisid kolhoosnikele projektid, kus oli köögil hea ühendus abiruumide, elutoa ja õuega. Katusealuse ruumi väljaehitamise võimalust peeti vajalikuks. Oli ka erimeelsusi.
    Näiteks klaasitud veranda vajaduses ei saavutatud ühtset seisukohta, kuid ilu seisukohalt võinuks see majal siiski olla. Samuti sooviti projektides näha suvekööki ja garaaži. Kolhoosnike lemmik oli viilkatusega maja.
    Kõrvalhoonete projekteerimisel tõdeti, et maaelu puuduliku tundmise tõttu on arhitektid teinud vigu ruumide paigutuses ja kasutamise küsimustes: lautadele said liiga väikesed aknad, heina hoidmiseks projekteeriti lahtised katusealused ja põletispuude tagavara asus lattseintega kuuris.
    Arvestades kolhoosnike kriitilisi märkusi ja ettepanekuid, koostati juba tüüpprojektide seeriad. Hooned pidid kindlasti olema rahvuslike lisanditega. Selleks pöörati erilist tähelepanu esikute, akna- ja uksepiirete ning välisseinte vooderduse kujundamisele.
    Kokkuvõtteks tõdeti et võistluse tulemused on panus nõukogude arhitektuuri varasalve ja projektides oli õigesti tabatud Eesti kolhoosniku elamule sobiv ilme, mis võimaldab luua huvitavat kolhoosiasula üldpilti.
    Kohalikke võimuorganeid kohustati kolhoosnikke abistama projektide valikul. Samuti soovitati, et ühel tänaval peaks olema ühe katuse tüübi ja materjaliga majad.
    Kuigi palju pidi individuaalehitajat abistama töökoht, tuli ka majaomanikul endal üht-teist ära teha.
    Majade projektidega olid kaasas ka eelarved, kus juba oli arvestatud, et transport tuli tööandja poolt ning looduslik kivi, puit, savi, kruus ja saepuru oli tasuta kaup.
    Kolhoosnik oma perega pidi arvestama, et mulla-, katusekatte-, maalri- ja abitööd tuli teha täielikult ise. Samuti fassaadi ja siseruumide kunstiline viimistlus: puulõiked, maalingud jne. Puusepatöödes ja alusmüüride ladumises aga oli võimalik abimehi saada.
    Nii kujunes maja maksumuseks 12 000-25 000 rubla (1954. a hinnad). Leiti, et see on soovijatele jõukohane. Pikaajalist laenu võis saada riigilt 10 000 rubla.
    Töö aia rajamiseks ja korrastamiseks käis etapiviisi.
    Koduümbruse kaunistajad pidid meelde jätma lause, et kui kaunistamisega ei kaasne pidev korrashoid, on tehtud tööst vähe kasu.
    Esimesel aastal tuli luua üldine kord ja puhtus, hävitada umbrohi, koristada risu, ehitada (korrastada) tööriistade hoiukoht.
    Samuti tuli koostada ümbruse kaunistamise ja aiaplaan, märkides sellele olemasolevad puud ja taimed ning koostades vajaminevate uute taimede ja seemnete nimekirja.
    Teisel aastal pidi sillutama ja korrastama olemasolevad teed või rajama uued. Kevadel istutama tuulekaitseks mõeldud taimed. Lõunapoolsesse külge võis soovi korral rajada madala põõsasheki.
    Autor: Jana Kadastik
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.