Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensionid - valitsuse X-fail
Neljapäeval, kui Äripäev kirjutas esikaanel pensionikassat ähvardavast hiigeldefitsiidist, pühendas peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsi tulnukateemale (tõsi, valitsusjuhi sõnaosavust ei saanud laita).
Rahandusminister Ivari Padar kinnitas Äripäevas, et kuni suudame hoida tasakaalus valitsussektori eelarvet, puudub vajadus pensioni või muude reservide kasutuselevõtuks. Oma nägemuse pakkus Ansip reedeses Postimehes: paindlikum tööturg ja pensioniiga 67 eluaastale, ent alles aastast 2035.
Valitsusliidu suhtumine pensionikassa krooniliseks muutuvasse rahapuudusesse meenutab kangesti tänavuse riigieelarve tegu - valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Ivari Padariga ei tahtnud analüütikute ja Äripäeva hoiatustele vaatamata loobuda roosadest prillidest, mis näitasid majanduse seisust klantspilte. Veel kevadel pisendas valitsus jahtuvast majandusest tulenevaid ohte. Kuni tegelik elu sundis prognoosides ja eelarves karme korrektiive tegema.
Pensioniprobleem on aga märksa tõsisem kui riigi ühe aasta eelarve, süveneb iga aastaga ning praegu tegemata jäänud otsused maksavad valusalt kätte.
Reserv läheb käiku peagi, sest lisaraha, mida riik on siiani pensionikassasse suunanud, on eelarvest väga raske leida: palgakasv pidurdub ning töötus suureneb. Seega sulavad reservis olevad 6,1 miljardit krooni ära paari aastaga.
Ent ka paremad ajad majanduses olukorda ei paranda - pensionikassa defitsiidi põhjuseks on teise pensionisamba ehitamine. Selleta tulevikus läheks aga pensionisüsteem päris uppi.
Poliitikute suhtumist vaadates on rahandusministeeriumi prognoositud pensionikassa defitsiit 51,9 miljardit krooni aastaks 2035 sama hästi kui reaalsus. Soovitame Ansipil see arv silme ees hakata kohe lahendust otsima.
Puudujäägi katmiseks on peale pensioniea tõstmise nimetatud erisuste vähendamist sotsiaalmaksuseaduses, indekseerimise muutmist, laenu võtmist, tööturu paindlikumaks muutmist, võõrtööjõu suuremal hulgal sissetoomist, sotsiaalmaksule lae ette kirjutamist. Võimalusi võib veelgi nimetada. Üksi pole aga ükski parim lahendus, ähvardav hiigeldefitsiit nõuab mitut korraga.
Lihtne tõde on see, et pensione ei saa rohkem maksta, kui laekub sotsiaalmaksu. Sellest lähtudes tulebki lahendust otsima hakata. Kõige tähtsam on saada kontrolli alla töötajate ja pensionäride suhe. Kohe saab näiteks tõsta eripensionäride pensioniiga samuti 63 eluaastale.
Pensioniteema paistab olevat pigem valitsuse X-fail. Aga kui filmi USA valitsusel oli toimikuis salainfot, siis meie omal paraku vaid paljad kaaned.
Autor: ÄP