Eesti autovedajad rikuvad seadusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi autokaubaveo komisjoni sekretäri Eda Rembeli sõnul on patustajaid üle 200, neist 27 kaubavedajat on sel perioodil reegleid eiranud üle kolme korra. Neile saadab komisjon märgukirja ja nõuab infot rikkumise sisu kohta, samuti tahetakse teada, mida on firma edasiste rikkumiste vältimiseks ette võtnud.

Kümme firmat peavad aga lähiajal üle elama tööinspektsiooni kontrolli, sest on välismaal sõites rikkunud üle kolme korra töö- ja puhkeaja seadust. Rembel usub, et tegelikult jäävad Eesti autovedajad palju tihedamini välismaal kontrollijatele mõne reegli eiramisega vahele - 374 rikkumist on tõenäoliselt ainult jäämäe veepealne tipp -, aga suur osa Euroopa maadest lihtsalt ei teata neist sohvri päritolumaale.

Põhiliselt Soomes, Venemaal ja Rootsis kaupa vedava ASi Navaka Transport Grupi juhatuse liikme Janek Minkovski arvates on küsimus konkurentsis.

"Euroopas liiguvad koormad suhteliselt kiiresti. Kiiremini, kui töö- ja puhkeaja seadus tegelikult võimaldaks," rääkis Minkovski. Tema firma sohvrid töö- ja puhkenorme rikkunud ei ole, aga Soomes võeti hiljuti üks nende Venemaalt tulnud autodest vahele, sest paakides olnud liiga palju kütust.

"Kui on ADR-vedu, siis vaadatakse ka ADRi varustust. Venemaal tahetakse lihtsalt raha. Anna 100 rubla ja kao minema! Kui rublasid ei ole, siis sobivad ka dollarid ja eurod," lisas Minkovski.

Allando Trailwaysi tehnikadirektori Kalle Oja hinnangul on rikkumiste hulk igati "normaalne" - üks rikkumine päevas.

"Arvestada tuleb liikluses osalevate raskeveokite arvu ja läbitavaid kilomeetreid ning teel varitsevate kontrollijate arvu," ütles ta. Oja ei salga, et ka nende firma on reegleid rikkunud. Milliseid, jääb saladuseks. "Et rikkumisi ei esineks, oleks vaja muuta ära tururegulatsioon ehk kaotada konkurents. Veoturul on see väga äge. Käib tõsine võitlus ellujäämise nimel," lisas Oja.

Ka ekspedeerimisfirma Arcotrans juhataja Ivo Krummi väitel ei ole vedajatel piisavalt raha autode remondiks ja hooldamiseks.

"Töö- ja puhkeaja seaduse rikkumisel on sama tagamaa. Praegu peab vedaja kulude katmiseks palju rohkem teenima, sest kõik sisendhinnad on kerkinud. Mis pole aga muutunud, on veohinnad. Sellest lähtuvalt peab vedaja tegema rohkem tööd, et saada kulud kaetud. Seda tehaksegi nii, et pigistatakse seaduse ees silm kinni," kirjeldas Krumm.

AS DSV Transpordi juhataja Jaan Lepa arvates on aga töö- ja puhkeaja seadus liiga karm.

"Ja kõige raskemini täidetav Eesti autovedajatel, kes asuvad Euroopa Liidu ääremaal, sest neil on kõige "pikemad otsad". Näiteks kahe ööpäevase puhkepausi nõue pärast viit tööpäeva autojuhile, kes sõidab Hispaaniasse, on tegelikult väga väsitav, kuna kaks ööpäeva autos ei ole õige puhkus," arutleb Lepp.

Suurfirma juhi arvates ei ole töö- ja puhkeaja seaduse täitmine iseenesest midagi erilist. "Sellega on natuke nagu kiiruse ületamisega, lihtsalt ole tähelepanelik, aga jõuad hiljem kohale," muigab juhataja.