Investeeringud tööstusesse on teistest kasumlikumad

Artikkel

- Uudised
- Kärt Blumberg
- 7. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeeringud tööstusesse on teistest kasumlikumad
Kõige tulusamad olid tööstussektori otseinvesteeringud Slovakkias, kus iga investeeritud dollar tootis 90 senti lisandväärtust, samas kui teenindussektorisse investeeritud dollar andis lisandväärtust vaid 30 senti. Esikolmikusse kuulusid veel Läti ja Sloveenia. Eestis olid vastavad näitajad 50 ja 10 senti dollari kohta.
Olgugi, et uuringus toodud võrdlusandmed peegeldavad valdavalt kolme-nelja aasta tagust seisu, kinnitavad nii raportit esitlenud Arengufondi majandusekspert Marek Tiits kui ka Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe, et tegemist on süsteemse trendiga.
Võib tunduda kummaline, et otseinvesteeringud tööstusesse on kordades kasumlikumad kui rahapaigutused sektorisse, kuhu kuuluvad muu hulgas miljoneid või lausa aastas miljardeid kroone kasumit teeninud pangad, kindlustus- ja kinnisvaraettevõtted.
Ent kuna tööstuses on võimalik valmistada üha rohkem tooteid samal ajal kulusid vähendades, on see igati loogiline. Efektiivselt tegutsedes ja müüki suurendades tuleb ka lisandväärtus absoluutarvudes suurem.
Rehe sõnul ei ole aastaid Eesti majanduskasvu juhtinud kinnisvarasektoris teenimisvõime nii suur kui tootmises ning praegu söövad pangad ja ühiskond neid vilju, mille tõi endaga kaasa liigne panustamine sisetarbimisele ning tootmise tagaplaanile jätmine.
"Selleks, et majanduse tootlikkust ja eksporti suurendada, peaks Eesti hankima oluliselt enam otseinvesteeringuid töötlevasse tööstusesse. Eriti selle tehnoloogia- ja kapitalimahukamatesse harudesse," ütles Tiits.
"Patrioodina tahan olla selle raha lähedal, mis võimaldab investeerida tööstusettevõtetesse. Pangad peavad looma struktuuri, mis selliseid investeeringuid toetaksid, ning pakkuma oma tuge ja võimalusi," ütles Rehe.
Välisinvesteeringute tootluse põhjal on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu sõnul olnud neist eraldivõetuna seni kõige kasumlikum finantssektor. Tööstuse tootlus on jäänud viimasel paaril aastal alla Eesti keskmisele tootlusele.
"Tänavu esimesel poolaastal on paljude sektorite investeeringutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ning oodata võib vähenemise jätkumist," rääkis Lambing. "Tulu on suurenenud vaid töötlevas tööstuses ja finantssektoris," lisas ta.
Välisinvesteeringute ligimeelitamiseks ei piisa topeltmaksustamise vältimise kokkulepetest ja ettevõtte tulumaksu alandamisest. Määravaks saab tervikpilt, selgus ÜRO investeeringuraportist.
Raporti andmetel on jätkuv trend maailma välisinvesteeringute poliitikas topeltmaksustamise vältimise kokkulepete sõlmimine ja ettevõtte tulumaksu alandamine. Samas selgub ka, et see ei ole suurinvestorite jaoks kõige olulisem motivaator oma raha teise riigi ettevõttesse paigutamiseks.
"See on kahe otsaga asi - makse liialt madalale lastes ei suuda riik oma infrastruktuuri üleval pidada ja piisavalt heade teadmistega inimesi pakkuda. Tähtis on leida optimum," ütles raportit analüüsinud Arengufondi majandusekspert Marek Tiits.
Hetkel kuum