Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Islandi ähvardab pankrot
Rootsi pangad kiirustasid kinnitama, et on vankuvate Islandi pankadega, millest kaks on juba riigistatud, vähe seotud. Majanduslehed aga lõid kokku Islandi investorite kokkuostetud varasid, mis kõik võivad lähiajal Soomes, Rootsis, Taanis, Suurbritannias ja mujal kiirmüüki tulla.
Otsa tegi eile lahti Islandi investeerimispank Exista, mis müüs 1,65 miljardi euro eest oma 20protsendilise osaluse Sampo kindlustuskontsernis. Soomes võiks islandlaste varasid müüki minna oma 2 miljardi euro eest, arvutas eile Kauppalehti.
Esmaspäeval tunnistas Islandi peaminister Geir Haarde telepöördumises rahvale seda, mida analüütikud on kuulutanud juba aastapäevad. "Halvimal juhul võib tuulispask pankadega koos uppi lükata ka Islandi majanduse ja kogu riigi pankrotti ajada," ütles Haarde.
Kriisi juur on 300 000 elanikuga saareriigi jaoks liiga suureks paisunud finantssektor, mis ajal, mil laenuraha maailmas odav oli, agressiivselt laienes ja välismaal varasid laenuga kokku ostis. Nüüd on varade väärtus järsult kukkunud, kuid võlad üleval. Islandi riik ja keskpanga reservid on pangandussüsteemi garanteerimiseks liiga väiksed.
Islandi kroon varises esmaspäeval euro suhtes 30 protsendi jagu. Eile teatas riigi keskpank, et seob krooni suuremate kauplemispartnerite valuutadest kokku pandud korviga, mis tegi euro ja krooni kursiks 1:131.
Esmaspäeval võttis Islandi parlament vastu kriisiseaduse, mis annab riigile voli vajadusel kogu finantssüsteem riigistada, panku ühinema sundida ja nende varasid müüa. Eile võttis valitsus üle suuruselt teise panga Landsbanki lisaks läinud nädalal omandatud 75protsendilisele osalusele suuruselt kolmandas pangas Glitniris. Nii võib iseseisva pangana jätkata ehk ainult suurim pank Kaupthing, mis sai äsja keskpangast 500 miljoni euro suuruse laenu.
Finantssüsteemi likviidsuse lisamiseks on ka Islandi pensionifondid nõustunud osa oma varadest välismaal maha müüma ja raha koju tooma.
Ootamatu abikäe ulatas Venemaa, kellega Islandi ametivõimude teatel käivad kõnelused 4 miljardi euro laenamiseks neljaks aastaks. Islandi peaministri sõnul sõbrad Islandile appi ei tulnud. "Me ei saanud sõpradelt oodatud tuge. Nii tuli eriolukorras uusi sõpru otsida," ütles Haarde.
Islandile on missiooni saatnud ka IMF, mis võib samuti vajadusel laenurahaga aidata.