Parvel Pruunsild ja Vahur Voll: paarisrakendina rikkaks

Parvel Pruunsilla sõnul ei ole nad Vahur Volliga absoluutselt huvitatud, et neist kirjutatakse persoonilugu. "Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," kostab Pruunsild. "Võta keeldu endast rääkida kui üht inimõigust." Pruunsild lisab telefonivestluse lõppedes, et Vahur Volli numbril ei tasu helistada - ta samuti ei räägi endast. Enamgi veel, Voll isegi ei vasta korduvatele telefonikutsungitele.

Samas eelmise aasta jaanuaris, kui Äripäev kirjutas BIGist kui hästi jahvatatavast rahaveskist, olid mehed sootuks jutukamad. Siis kinnitas Pruunsild, et nad on Volliga korporatsioonikaaslased ja sõbrad ning ühist äri on nad saanud pikka aega ajada paljuski tänu sellele, et üks elab Lõuna-Eestis ja teine Tallinnas ja seetõttu ei puutu nad omavahel liiga tihti kokku.

Voll jäi kompanjoni iseloomustamisel tagasihoidlikumaks. "Me ei ole sõbrad, oleme partnerid ja kolleegid," lausus ta toona. "Mõistame teineteist poolelt sõnalt ja usaldame teineteist."

Meeste kunagise, suurt kuulsust kogunud Mulli-aegse äripartneri, OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna sõnul seob Pruunsilda ja Volli eelkõige ühine äri. "Kui firmal läheb hästi ja teenid suurt kasumit, siis milleks lahku minna," teeb Kerna kärme järelduse.

Samas lisab Kerna, et mehi seob tegelikult ka nende vastandlikkus. "Nad on maailmavaatelt, olekult, arusaamistelt ja huvide poolest absoluutselt erinevad inimesed," räägib Kerna. "Vahur on kergelt boheemlane, ta on selline klassikaline karvane, aga ülikonnas. Parvel seevastu on kaalutlev ja kaine mõtlemisega. Erakordselt kiire taibuga on nad aga mõlemad ja tööd rügavad meeletult."

Parvel Pruunsilla sõber poistekoori ajast, eritellimusmööblit valmistava OÜ Kalla Mööbel müügijuht Toomas Uibo toob tandemi erisusena esile Pruunsilla soovi leida kõikidele probleemidele omanäolisi lahendusi. "Kui teised teevad niipidi, siis tema teeb kindlasti teistmoodi. Ta tahab olla erinev ja see on talle edu toonud," nendib Uibo ning meenutab justkui asjasse puutuvat seika õpilasmaleva päevilt. Nimelt võistles Pruunsild kui kiire jooksja maleva kokkutulekul saja meetri jooksus kirsasaabastes ja edestas ikkagi kõiki. "Ta tahtis tõestada, et ka nii on võimalik võita," lisab Uibo.

BIG on aastaid nutikalt kasutanud turundusvõtet olla avalikkuse ees lahke sponsoreerija ja toetaja. Piisab kui tuua toetust saanute nimistust välja BIG Kuldliiga, noorte laulu- ja tantsupidu, Viljandi Folk, Leigo järvemuusika kontserdid, koertenäitus BIG Match Show.

"Olen veendunud, et BIGi omanike 2005. aasta lõpus tehtud kiire otsus võtta risk ja toetada kodumaist kergejõustikusarja on neile mainekujunduslikult toonud suurema kasu kui sponsorluseks eraldatud miljoni krooni," räägib BIG Kuldliiga peakorraldaja Mati Lilliallik. "Meie tunneme koostööpartneri üle siiralt heameelt. Seda enam, et BIGi omanikud ei eralda mitte ainult raha, vaid mõtlevad meiega pidevalt kaasa, kuidas asja paremini korraldada." Lilliallik pakatab optimismist ja lisab, et neil on juba BIGiga sõlmitud eelkokkulepe, mille kohaselt toetab firma kodumaist Kuldliigat ka alanud olümpiatsüklis. Sponsorsummat Lilliallik enne lepingu allakirjutamist ei soostu avaldama.

Firmapoolsele sponsorlusele lisaks tegelevad BIGi omanikud ka eraisikutena meelsasti heategevusega. Nii näiteks on Parvel Pruunsild sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Lastefondi asutajaid ja nõukogu liige. "Ta on teinud püsikorralduse lastefondi nimele," tunnustab Lastefondi meediajuht Merike Kaunissaare tegusa nõukogu liikme Pruunsilla rahalist panust ja lisab, et tegelikult on BIG fondile miskit moodi lausa koostööpartner.

"Teatud osa Lastefondi rahast on BIGis ja teenib seal väga head protsenti. Samuti ostab BIG igal aastal heategevuse eesmärgil arvestatava koguse laste joonistustega jõulukaarte."

Toomas Uibo omakorda meenutab aastatetagust seika, milles ju samuti avaldub Parvel Pruunsilla hoolivus ja inimesearmastus. "Kuna Parvelile käis närvidele minu suitsulembus, pani ta välja auhinna -

kui ma kaks aastat suitsu ei tõmba, korraldab ta 5000kroonise peo," räägib Uibo.

"Tunnistan, et mul oli suitsetamise mahajätmiseks just sellist tõuget vaja. See on tegelikult hea näide, kuidas sõber sinust hoolib. Muide, mina pidasin sõna ja Parvel pidas sõna ning Püssirohukeldris sai sõprade seltsis maha peetud äge pidu."

BIGi omanikud Parvel Pruunsild ja Vahur Voll sisenesid ettevõtlusesse juba üliõpilastena ning katsetasid mitme äriga, enne kui õige rahaveski ehk kinnisvara tagatisel laenudeni jõudsid.

Parvel Pruunsild, Vahur Voll ja nende esialgne kolmas partner, loomakasvatajaks õppiv Marek Kerna said äripisiku omaaegsest ASist Stuud, mille omanikuks olid Tartu Ülikooli ja Põllumajandusülikooli üliõpilaskond, korporatsioon Sakala ning paar eraisikut. Stuud üritas üliõpilasorganisatsioonidele raha teenida, näiteks oksjoneid korraldades.

Seejärel asutasid kolm teklikandjat ASi Mull, mis tegeles klassikalise kaubavahetusega. "Me osalesime tollasel Eesti Börsi oksjonil ning ostsime vabanenud börsikoha 700 000 rubla eest," meenutab Marek Kerna ja lisab uhkusega, et selle raha teenisid nad juba esimese tehinguga tagasi.

Umbes aasta hiljem, 1991. aastal tegi Mull oma kuulsaima tehingu ehk vahendas kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele 10 000 tonni masuuti. Kütuse hankis Kerna oma suhete kaudu Leedust. Leedu partnerid usaldasid Mulli ja saatsid Eesti suunas teele tublisti üle saja vagunitsisterni. Kui masuut jõudis kohale, ütles Eesti Kütus, et nad maksavad kauba eest alles poole aasta pärast. Selline viivitus oleks Mullile tähendanud katastroofi. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu sellele, et Tartu linnavalitsus ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära. "Selle tehinguga maksime kooliraha ja pärast seda tehingut läks Mull vaikselt tühjaks," tõdeb Kerna nüüd.

Pärast Mulli hääbumist panid Pruunsild, Voll ja Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.

Mõnda aega hiljem lõi Kerna kompanjonidest lahku, sest tahtis pühenduda kinnisvarasfäärile. "Pealegi tegelesin ma tookord väga tundeliste teemadega nagu näiteks kaitseministeeriumi ja Vene sõjaväe kinnistud ning vara," täpsustab Kerna. "Kui oleks teadnud, et BIGil tulevikus nii hästi läheb, oleks ehk pidanud oma osaluse eest rohkem küsima," muigab Kerna nüüd ja lisab, et samas ei tunne ta oma endiste kompanjonide vastu mingit kadedust. Kerna müüs oma osaluse 1994. aastal ning sellest saati valitsevad Pruunsild ja Voll oma äriimpeeriumi võrdsete osanikena.

Enne laenutegevusele keskendumist proovis tandem Pruunsild-Voll aasta kätt kirjastamisega. Nimelt omasid nad kahte kolmandikku ASis Zett, mis andis välja nädalalehte Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit. 1995 müüsid oma osaluse kasuga Postimehele.

Kahe viimase aasta majandustulemused on BIGi omanikele erilist rõõmu valmistanud: 2006. aastal oli ettevõtte kasum 173,8 miljonit krooni ja eelmisel aastal 177,3 miljonit krooni. Äripäev paigutas Pruunsilla ja Volli eelmise aasta rikaste TOPis 47.-48. kohale, hinnates mõlema mehe varanduse väärtuseks 590,4 miljonit krooni.

Pruunsild ja Voll on mõlemad kiire mõtlemisega. Ja kuigi nende mõtlemismudelid on erinevad, jõuavad nad alati strateegiliselt ühe tulemuseni. Ehk aruteludes sünnib tõde. Lausa raksuminekuid mina küll ei mäleta.

Parvel on loomult aktiivsem ja kiirema ütlemisega. Ehk ka rohkem selline esineja-tüüpi. Vahur on seevastu konkreetne ja punktuaalne. Ta läheb firma arenguid puudutavatesse küsimustesse alati süvitsi. Ta on ka väga hea inimestetundja.

Teoreetiliselt oleme konkurendid, kuid sisuliselt on minu firma ikka palju kordi BIGist väiksem. Tooksin nende edu oluliste komponentidena välja kaks asja, tandemi ja kontori Tallinnas.

Kui sul on tugev partner kõrval, paneb see firma kiiremini arenema, sest laiskuse faktor kukub ära. Olen seda tähele pannud oma firma juures. Paar aastat oleme firmat arendanud koos pojaga ja asi on kiirema hoo sisse saanud. Samuti tegi BIG väga õigesti, et kohe algusest peale võtsid nad suuna Tallinna turule ehk Eesti majanduse keskpunkti. Tõsi, see teostus neil paljuski tänu sellele, et Vahur Voll pealinna kolis. Meie firma hakkas ka kiiremini arenema, kui leidsime Tallinnas usaldusväärse inimese.

Minu firma on Parvel Pruunsilla eramu juures Jõgevamaal teinud üksjagu betooni- ja muid ehitustöid. Pruunsild on hästi põhjalik ja noriv klient, kes oskab oma raha lugeda. Ütleks, et ta on teatud mõttes lausa kitsi. Näiteks, kui me saime ühe kokkulepitud tööga valmis ja rahaasjus tekkis arusaamatus, läksime ja mõõtsime töö üksipulgi üle, ning lõpuks kaotasin võrreldes esialgse eelarvega ikkagi umbes 20 000 krooni. Pruunsild on ehitushindadega väga hästi kursis, ta teeb eel- ja järeltööd palju. Ta oli oma maja juures justkui peatöövõtja rollis.

Vahur Voll oli koolis korrektne, puhas ja korralik. Tema juuksed olid alati lõigatud ja kodutööd tehtud. Õppis kindlasti üle keskmise. Vahur oli klassis üks liidreid, kuid ta ei rabelenud ega võidelnud selle nimel. Ta oli liider tänu oma kõrgele IQ-le. Temas oli sisu ja see tegi temast toreda klassikaaslase.

Minu meelest oli täiesti loogiline, et Vahur läks majandust õppima. Tal on püsivust ja suutlikkust ühe koha peal istuda ning tegeleda analüüsida.