Paanika eitamine tekitab paanikat

Lühiajalisi (aktsiaturgude) kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida, kirjutab Eesti Panga president Õhtulehes. Arvata, et Rootsi pankadega midagi juhtub, nõuab fantaasiat, kinnitab ekspankur Indrek Neivelt ETVs. Meie pangad on hästi kapitaliseeritud, Eestit ei saa võrrelda Islandiga, lisab peaminister pressikonverentsil.

Äripäev on seisukohal, et Eesti riigi- ja pangajuhid peaksid käibefraaside pildumise lõpetama. Peavad inimestele tõtt rääkima - probleemi olemust avalikult tunnistama ja seejärel selle lahti seletama. Sest muidu paanika süveneb.

Selliste avalduste tegemine on kohatu olukorras, kus maailmas on alanud süsteemne finantskriis. Kohatu ajal, mil 24 tunniga kaovad kaardilt tuntud ja suured pangad. Ja kindlasti kohatu päevadel, kus rahamaailmas on hakatud tooma paralleele Baltimaade ning Islandi vahel, kes loetud päevadega tipust põhja virutati.

Peaaegu juba iga päev väisab Äripäeva toimetust mõni välisajakirjanik ning tundub, et nad on meie pärast rohkem mures kui meie siin. Sensatsioonijanu? Võimalik. Aga ehk mitte ka ainult.

Kommentaarid Eestist on kui islandlaste kordus enne krahhi: pangad kestavad, meil pole midagi häda, kirjutab Soome majandusleht Kauppalehti. Ja tal on kahjuks õigus.

Miks riik hoiuste garantiid tõstab ja teisalt juhtide suu läbi ütleb, et midagi pole lahti? Mis saab inimeste pensionipõlvest, kui nende II ja III sammas kahjumisse on kukkunud? Kuidas ma peaks enda ja firma säästudega toimima, kuhu panema? Miks ma peaks panka usaldama, kui pank kah ei usalda enam panka? Miks meil ikkagi ei saa Island korduda, oleme ju samamoodi väike, kõrge inflatsiooni ja tagasihoidliku tööstusega riik? Jah, Islandi pangad läksid maailma vallutama ja võtsid suuri riske, kuid kas mitte ka Swedbank ja SEB pole riske võtnud?

Isegi kui kõigile nendele küsimustele pole vastuseid ja arvestades, et homset ennustada ei suuda täpselt keegi, tuleb riskidest kõnelda. Ega riskidest mitterääkimine neid olematuks tee.

Mitterääkimine tekitab kuulujutte, sest inimesed on mures ja tahavad vastuseid oma küsimustele. Lihtsalt öelda, et küsimused on mõttetud, ei kustuta neid meeltest. Öelda, et paanikaks pole põhjust ja põhjendada seda pankade senise kasumlikkusega, on vastutustundetu ja Eesti riigi alamate järelduste tegemise oskust alavääristav.

Või tahab keegi riigijuhtidest oma blogis ühel päeval kirjutada - andke andeks, ma tõesti ei teadnud, mis võib ühe ööpäevaga juhtuda? Nii nagu tegi Islandi panga Kaupthing Soome juht, kui järgmine päev pärast tema kinnitust, et kõik on korras, panga kontod suleti.

Autor: ÄP