Eestlased Aserbaidžaani miljonite jahil

"Võtan siin nädalas kaks Eesti delegatsiooni vastu," ei tee Eesti-Aserbaidžaani kommertskoja juht Jana Krimpe mingit saladust, et just too nafta poolest rikas riik on eestlaste huvipunktiks muutunud.

Naise sõnul leidub nii neid, kes tahavad kohalikke tooteid sisse osta või oma kaupa aserbaidžaanidele maha müüa, kui ka neid, kes lausa oma tootmise püstipanekule mõtlevad. "Miljoneid on siin veel palju, aga kiirustama peab," ütleb Krimpe.

Nii on juba jala ukse vahele saanud ehitusvahtude tootja Krimelte. "Oleme juba esimestele koostöölepingutele alla kirjutanud. Otsest kaubalähetust veel toimunud pole, kuid see on lähinädalate küsimus," räägib müügijuht Andrus Klooster.

Pärides, kui suure summa firmajuhid kokku ajada loodavad, ütleb Klooster vihjamisi, et kohalikul partneril on suured plaanid. "Aserbaidžaani turg on selline, nagu ta on. Võivad olla kümned miljonid kroonid," lisab ta.

Konkreetsed plaanid on paika pannud ka kinnisvaraärimehed, kes osaühingu Seaside Residence Baku nime alt riigi pealinna Bakuu lähistel maad kokku ostavad.

Raha ettevõtmiseks leiti investoritelt, kes suurt tulu haistes võlakirju kokku ostsid.

Oma kukrust on 250 miljoni kroonisesse potti raha andnud teiste seas ka meediamogul Hans H. Luik ning GoBusi omanik Marcel Vichmann. Esimene neist käis eelmisel nädalal ka oma valdusi üle vaatamas.

"Tulin, et vaadata siinset turgu ja kinnisvara, mida minu osalusega võlakirjafondi jaoks kokku ostetakse. Bakuu lähipiirkond minu arust alles hakkab arenema," kirjutab Luik põgusalt e-kirjas.

Projekti eest vastutava ettevõtte juhatuse liikme Harles Liivi sõnul on plaanis osta nii 60-70 hektarit mereäärset maad, millest enamik olevat juba käes. Plaani järgi ehitatakse välja infrastruktuur, misjärel müüakse osa krunte maha niisama, teised juba koos majadega.

"50-60protsendine aastatootlus on praegu ette nähtud," räägib Liiv. Samas tunnistab ta, et on juba ka investoreid, kes on hakanud neljaaastase projekti suhtes rahutuks muutuma.

"Mõni aeg-ajalt küsib, kas projektist oleks võimalik natuke varem välja saada," tunnistab mees, pidades üheks põhjuseks probleeme maa kättesaamisel. "Maa kokkuostmine on natuke kauem veninud," täpsustab Liiv.

Et tegemist pole siiski väga lihtsa riigiga, kus raha teenida, tunnistab ka IT-tooteid müüva Reaalsüsteemide juht Tiit Vapper. "Võrreldes Aserbaidžaani teiste endiste okupeeritud riikidega, on kohalikel suhteliselt kõrge enesehinnang," ütleb Vapper, andes samal ajal mõista, et riigi IT-lahendused pole nii kõvad, kui kohalikud ise arvavad.

Oma tooteid on Vapper müünud aserite korrakaitseasutustele. "Miljon krooni aastas," ütleb ta tehingu mahuks, väikse kahetsusega. "Nad ei taha eriti võõraid oma turule."

Samas ei lase kõik end sellest häirida ja üritavad edasi, näiteks ka pähkliärimees Aivar Vomm, kelle sõnul on siiski ka neid, kellega äri ajada. Praegu pole küll suudetud hinnas kokku leppida. "Müüja jaoks liiga odav ja ostja jaoks liiga kallis," iseloomustab Vomm.

Autor: Gert D. Hankewitz