Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lang võtab ametnikelt hulga soodustusi ära
"Kui keegi arvab, et siit tuleb tohutu revolutsioon, siis revolutsiooni kindlasti ei ole. On tavapärane muutumine," ütles justiitsminister Rein Lang. "Avaliku teenistuse seadust on üritatud muuta kümme aastat, aga pole välja tulnud. Nüüd on järgmine katse. Võitlus tuleb karm, tuleb üksjagu seletamisi ja vaidlusi."
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul pole kehtivas avaliku teenistuse seaduses karjäärisüsteemi elemendid - tsentraalne palgaastmestik, teenistusstaažiga seonduvad soodustused - end õigustanud. Praegu lähtutakse eeldusest, et inimene tuleb madalamale astmele ja tõuseb siis järk-järgult karjääriredelil. Uue süsteemi järgi võib ka erasektorist tulla kantsler ministeeriumi tööle, selgitas Eesmaa.
Kui praegu on Eestis ametniku staatuses umbes 26 000 töötajat, siis uue seaduse järgi jääks alles 16 000. See arv ei sisalda omavalitsusi.
Soodustusi puudutavad muudatused kohalduvad vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist. Osa praeguste ametnike teenistussuhe muutub küll töösuhteks, kuid nende senised tingimused jäävad kehtima võrdselt nendega, kes jäävad ametnikeks.
Tööandjate Keskliidu juht Enn Veskimägi peab positiivseks justiitsministeeriumi avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mille järgi ametnike arv väheneks ja soodustused kaoksid.
"Praegu on avalikus sektoris palju teenistujaid, kelle kvalifikatsioon ei vasta tingimustele. Avalik sektor korrastuks. Inimesed hakkavad oma elukutset tõsisemalt võtma. Ei mängita lihtsalt selle peale, et minnakse avalikku sektorisse tööle, seal ei ole sellist koormust ja vastutust nagu erasektoris," märkis Veskimägi.
"Õigustatud ootuse printsiip on sedavõrd võimas, et kui läheksime olemasoleva teenistussuhte soodustuste kallale, siis 95% tõenäosusega on meil kolme kuuga kohtuasi kaelas. Riigikohus ütleks tõenäoliselt, et muudatused pole seadusega kooskõlas," rääkis Lang põhjustest, miks praeguste ametnike soodustusi ära ei võeta.
Langi sõnul kuluks umbes 6-7 aastat, kui kaoks ära praegune n-ö soodustatud ametnik, maksimaalselt võtaks see aega 10 aastat. Valminud eelnõu on Langi sõnul justiitsministeeriumi nägemus avalikust teenistusest ja see, kas eelnõu jõustub, sõltub teistest ministeeriumidest. Seaduse kooskõlastusaeg on üks kuu ja aasta lõpul saab seaduse esitada valitsusele otsustamiseks.
Lang ei osanud öelda, kui palju raha seadusemuudatus riigi jaoks kokku hoiaks, aga kinnitas, et see oleks oluline summa. Näiteks ametnike õppelaenu kustutamiseks maksab riik praegu umbes 20 miljonit krooni aastas.
Eiki Nestor, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees
Eelnõus võib olla kokku 110 n-ö miini, kuid kõige tundlikumaks kohaks on süsteemi üleminek vanalt uuele. Õnneks tekib pehme üleminek ühelt süsteemilt teisele. Ühed inimesed võetakse tööle töölepingu alusel ja neil, kes on avaliku teenistuse seaduse alusel tööl, on ka võimalus töölepinguga töötada, kuid neile jäävad vanad õigused ka püsima, seda ei muuda keegi.
Mart Laar, IRLi esimees
Tervitan justiitsministri initsiatiivi ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvukuse, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud. Ta on olnud ametis juba aastaid, hea, et oleme lõpuks eelnõuni jõudnud.
Igor Gräzin, riigkogu liige
Me kõik armastame lapsi ja loodust, aga me keegi ei salli eriti bürokraate. Avaliku sektori osa on oluliselt ülepaisutatud. Mul poleks midagi selle vastu, kui ühes või teises ministeeriumis inimesi ära kaob või kui haridusministeerium näiteks 300 inimest kaotab ja selle võrra tuleb koolidesse õpetajaid juurde.
Autor: Kaisa Tahlfeld