Taasleitud üksmeel vedas börsid tõusule

Stockholmis olid Swedbank ja SEB päeva sees enam kui 13 protsenti plussis, ehkki Rootsi valitsus lubas oma plaanidest finantsstabiilsuse kindlustamiseks teatada alles lähipäevil. Euroopa aktsiaindeksid kosusid eelmise nädala hirmsast varingust 4-5 protsenti ning pinged rahaturul andsid järele - Euribor langes.

IMFi juht Dominique Strauss-Kahn söandas juba arvata, et ehk on "kriisi hari möödas". "Seda näeme eelolevatel päevadel," jätkas ta.

Pühapäeval Pariisis kriisinõu pidanud euroala riikide liidrid jõudsid üksmeelele abinõudes, mida finantssüsteemi stabiliseerimiseks kasutada, kahjustamata seejuures teiste liikmesriikide huve.

Nii otsustati 2009. aasta lõpuni garanteerida pankade kuni viieks aastaks antud laenud, et pankadevaheline laenuturg jälle toimima saada, raskustes pangad rekapitaliseerida ning vajadusel riigistada, et niisugune krahh nagu USA investeerimispanga Lehman Brothers kollaps, enam ei korduks. Samuti õgvendatakse raamatupidamisnõudeid, mis nõuavad varade kajastamist bilansis tegelikus väärtuses. Ühtset kriisifondi aga ei tule - iga riik valib kokkulepitust sobivad meetmed.

Optmismi süstis eile ka teade, et Euroopa keskpangad on koostöös USA keskpangaga valmis laenama turule piiramatus koguses dollareid.

Mitu riiki andis eile teada oma kriisikavade detailid. Briti valitsus teatas, et investeerib pankadesse 37 miljardit naela. Rahasüsti saavad Royal Bank of Scotland, ning HBOS, mida on üle võtmas Lloyds. RBS läheb riigi kontrolli alla, millega Briti valitsusest saab üks suuremaid pangaomanikke maailmas. Valitsuse hõlma all on juba varem riigistatud Northern Rock ning Bradford & Bingley. Kokku on paketi suurus 400 miljardit naela, sealhulgas pangalaenude garantiid.

Ajalugu tehti ka Saksamaal, kus valitsus kiitis heaks 500 miljardi euro suuruse tugipaketi. 400 miljardit moodustavad pangalaenude garantiid, 80 miljardit eurot on ette nähtud rahasüstideks kapitalibaasi tugevdamiseks ning 20 miljardit tulevaste kahjumite katteks. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teatas, et riik loob finantssüsteemi toetamiseks 360 miljardi euro suuruse fondi. See on suurim riigistamiskava 1982. aastast, mil toonane president Francois Mitterrand eraldas 39 miljardit franki ettevõtete riigile ostmiseks.

Mitmed analüütikud avaldasid eile ettevaatlikku lootust, et kriisi lõpu algus on käes.