Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rein Lang, paluks tervet rehkendust
Avaliku teenistuse kontseptsiooni murda lubanud ja avalike teenistujate arvu 6000ni vähendada tahtnud justiitsminister Rein Lang ütles uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kommenteerides, et revolutsiooni ei ole, on tavapärane muutumine.
Äripäev ootas siiski revolutsiooni. Seda, et ametnik võrdsustatakse töölepinguseaduse alusel töötava inimesega, et kahe seaduse asemel jääb üks - töölepinguseadus ja uus ATS (avaliku teenistuse seadus) on vaid dokument, mis just seda ütlebki ehk siis teeb vajalikud täiendused töölepinguseadusesse.
Praeguse nn kontseptsiooni muutmise peamise tulemusena ametnike pink lihtsalt lüheneb. Seega jääb ikkagi alles - kuigi eelnõu järgi kitsam - ametnike kast, kus kehtivad oma reeglid.
Eelnõu justiitsministeeriumis tutvustades öeldi, et tegemist on justiitsministeeriumi nägemusega avalikust teenistusest. Võimalik, et see nägemus on mahedamates toonides kui talvel ministri väljakäidu seetõttu, et karmim variant poleks juba uue töölepinguseaduse eelnõu pärast lärmi löönud koalitsioonipartnerite heakskiitu leidnud. Ministeerium ootab sellegi variandi puhul ägedat lahingut. Soov on aga seadus vastu võtta veel selle aasta sees.
Toimetus on seda meelt, et kui kord võtta ette sedavõrd kapseldunud süsteemi muutmine, siis teha seda juba põhjalikult.
Ehk toriseb toimetus asjata? 10 000 ametnikukohta tahetakse ju ikkagi ära kaotada. Kärbitud on ka soodustusi, näiteks pole ametnikel enam loota pikemat puhkust, lisatasu kraadi ja keelteoskuse eest. Edaspidi ei anna eeliseid teenistusstaaž, riik loobub ametnike õppelaenude kinnimaksmisest. Ja ministeeriumis töötamine ei ole eelis karjääriredelil - kantsleriks võib konkursi teel tõusta ka seni erasektoris töötanud inimene.
Ilusam praegusest, ent tootsilik lähenemine: kui tervet rehkendust ei jõua, tehakse pool. Praegu töötab riigiasutustes 26 000 ametnikku, alles jääb 16 000 (mitte 6000). Kaob vaid ametnikustaatus, mitte töökoht - ministeeriumides hakkavad töötama inimesed eri seaduste alusel.
See, kui palju inimesi siis ikkagi riigieelarvest palka saama hakkab, läheb veel segasemaks. Arusaamatu on ka, miks nõunikud arvestatakse ametnike hulka, ehkki nemadki täidavad tugifunktsiooni.
Toimetus ei näe ühtki tõsist takistust kõigi palgasaajate tööelu reguleerimiseks ühe seaduse abil, ametnike eristamine on igand, millest tuleb loobuda. Töölepinguga töötavad paljude elukutsete esindajad - IT-spetsialistid, ajakirjanikud, keevitajad ja ehitajad. Miks mitte ka ametnikud.
Autor: ÄP