Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti firmadel oodata kosilasi
"Ilmselgelt on Eesti ettevõtted muutunud soodsamaks võimalikele ülevõtjatele. Majandusseisaku lävel võib küsida, kas Balti majanduses on algamas suur väljamüük, millega lähevad välisinvestoritele ka viimased firmad," lausus Isotamm eilsel pressiüritusel.
Paljude ettevõtete aktsiate hinnad on finantskriisis tugevasti langenud, muutes Isotamme sõnul ülevõtmised ahvatlevaks. "Langenud aktsiahinnad on suurendanud vaenulike ning pealesunnitud tehingute mahtu - likviidsemad ning finantsiliselt tugevamad ettevõtted kasutavad võimalust investeeringuteks," märkis Isotamm.
Uues turuolukorras soovitab Isotamm ettevõtetel kõigepealt hinnata oma turupositsiooni, samuti üle vaadata, kas võetud kohustusi suudetakse ikka täita, ning hinnata ka ettevõtte likviidsust. "Enne, kui midagi ravima hakata, tuleks panna diagnoos. Kui paar kuud tagasi tundus, et Eesti olukord rahvusvahelises taustas on väga halb, siis nüüd võib öelda, et on halb," märkis Isotamm.
Tallinna börsi juhi Andrus Alberi sõnul võiksid ettevõtjad olla aktiivsemad oma ettevõtete börsil noteerimisel. "Börs võiks kajastada palju suuremat osa Eesti majandusest. Siin on ruumi nii eraettevõtetele kui ka teistele. Ühe suurema tõusu turuväärtuse poolest on teinud BLRT Grupp, mis on ka suurepärane kandidaat börsil noteerimiseks," lausus Alber.
"Olukorras, kus laenuraha on muutunud oluliselt kallimaks ja ka selle saamine raskemaks, on börsi kaudu lisakapitali hankimine üks võimalusi," märkis Alber, kelle sõnul võiks ka riik olla aktiivsem ettevõtete börsile toomisel.
Seda, et Eesti majanduse struktuur muutub, eriti ettevõtete omanike struktuur, võib konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul tõlgendada nii, et Eesti ettevõtjad on nõrgad olnud. "Halbadel aegadel tuleb see struktuurimuutus aga kasuks. See võimaldab kriisist kiiremini välja tulla," lausus Kuum.
Kuum usub, et järgmise aasta tabeli seis tuleb kindlasti halvem ja ettevõtete turuväärtused langevad. "Langus võib suureneda, kasumid ja käibed ju ettevõtetel langevad," märkis Kuum.
Investeerimispanga GILD Bankers analüüsi kohaselt on Eesti kõige väärtuslikum ettevõte Hansapank, mille turuväärtus ulatus 2007. aasta lõpu seisuga 71,7 miljardi kroonini.
Aastaga on edetabeli saja ettevõtte koguväärtus langenud 342 miljardilt kroonilt 304 miljardile ehk 11 protsenti. Edetabelisse jõudmiseks pidi ettevõtte väärtus olema 692 miljonit krooni.
"Edetabeli esiots on jäänud suures osas muutumatuks, mis kinnitab Eesti ettevõtluse tipu stabiilsust ning annab kindlust riigi majandusarengu osas. Ilmselgelt kestab Eesti majanduse madalseis ka 2009. aastal, kuid tugevatele ettevõtetele pakub see võimalusi oma positsioonide tugevdamiseks," ütles GILD Bankersi juhtivpartner Rain Tamm.
Tamm lisas, et kuna tänavu on börsid märgatavalt langenud, arvutati esikümnesse pääsenud ettevõtete börsiväärtuse hüpoteetilise muutuse 2008. aasta jaanuarist oktoobrini. Selle kohaselt on kümne suurima ettevõtte koguväärtus langenud 42 protsenti.
Kui vaadata keemia- ja töötlevat tööstust, siis siin on väärtused kasvanud ja mujal langenud. Järgmisel aastal on töötlev tööstus suurema osakaaluga esindatud.
Võiks olla ka TOP200, sest paljud nišitootjad ei mahu tabelisse, kuid nad muudaks oluliselt tabeli struktuuri ja me ei saaks öelda, et meil on vaid telekomi- ja pangandusettevõtted.
Autor: Kaisa Tahlfeld