Pangad tõmbasid järsult laenupidurit

Septembri lõpu seisuga oli laenuportfell 419 miljonit krooni väiksem kui augusti lõpus. Ka on septembris pankadest hoiuseid välja võetud 2,5 miljardi krooni eest, üldisest hoiuste mahust moodustab see siiski vaid 1,6 protsenti.

Ülemiste City omanikfirma Smart City nõukogu esimees Ülo Pärnits nentis, et ettevõte just parasjagu valmistab ette läbirääkimisi pangaga, et laenu saada. Kui suur summa plaanitakse laenu võtta, seda Pärnits ei avalikusta.

"Üks asi on see, et raha pole. Öeldi, et nii palju saate laenata, kui palju tagasi maksate," ütles ta.

"Kui on kindel ja elujõuline projekt, antakse ka laenu juurde," lisas ta.

Samas on Pärnitsa sõnul praegu raske leida huvitatud investoreid.

"Eesti on rahvakeeli oma margi maailmas täis teinud. Kui lähed investoriga jutuajamisele ja ta kuuleb, et oled Eestist, siis ära portfelli välja võta," mainis Pärnits. "Eelkõige on meil ettevõtjate jaoks sobimatu poliitika. See on seesama, millest on kõnelenud Mõis ja Vähi," lisas ta.

Pärnitsa sõnul on firmal vedanud, sest enne kriisi algust lõpetati pooleliolevad objektid.

Liviko juht Janek Kalvi arvas, et kui on hea äriplaan ja ettevõtte bilanss laenuvõime välja veab, ei ütle pank laenu andmisest ära. "Head äriplaanid saavad laenu ilmselt ka tulevikus, sest pangad ise on laenu andmisest huvitatud," lausus ta.

Kalvi sõnul on Livikol kavas ehitada uus tootmishoone ning pangalt selle tarvis sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv laen võtta.

"Ma usun, et kui Liviko läheb pangalt laenu küsima, siis ta ka saab selle."

Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits ütles, et ilmselgelt on pangad laenukraane kinni keeranud ja kohati isegi liiga järsult pidurit vajutanud.

"Pankade käitumises on paras annus hirmu ja paanikat. Isegi kui on väga hea äriidee ja piisav tagatis, ei pruugi laenu saada," lausus Pärnits.

Ta ütles, et tõenäoliselt on otsused teinud pankade emaettevõttd. "Kui varem pumpasid välispangad siia raha, siis nüüd on tõmmatud pidurid peale. Isegi liiga järsku peale," lausus ta.

Põlva Piima juhatuse liige Aivar Häelm ohkas kergendatult, sest enne kriisi sai kõik tehtud ja nende ettevõtet praegu laenu võtmine ei puuduta.

"Olen kolleegidelt ka kuulnud, et kui nüüd värske projektiga panka raha küsima minna, on raha hind teine. Raha on läinud palju kallimaks."

"Tõsi on see, et kui raha oli palju, läks elu lustlikuks. Kohati isegi ulakaks. Samas leian, et kogu pankade konservatiivsuse juures saavad tõsisemad projektid ikkagi raha. Eks sellel asjal on nii plusse kui ka miinuseid," rääkis Häelm.

Pangad laenuportfellis toimunud muutusi veel kommenteerida ei tahtnud. Swedbank teatas, et on valmis numbritest rääkima järgmisel nädalal pärast oma tulemuste avalikustamist.

Ka keskpank ei soovinud enne järgmist nädalat tulemusi kommenteerida.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Siim Sikkuti sõnul on pankade laenumahtude vähenemisel kindlasti mõju ettevõtete arenguvõimalustele.

"Esmalt seepärast, et tavapäraselt äris ikka vahel tagasimaksetega viivitatakse, kui äriplaani elluviimine venib või osutub loodetust raskemaks. Tavaolukorras pangad lepivad sellega, et esineb viivitusi ja ka osa laene läheb hapuks," selgitas ta. "Nüüd on ilmselt olukord muutunud selliseks, et pangad tahavad pea 100% kindlust laenude õigeaegse tagasisaamise osas."

Sikkut rääkis, et praeguses majandusolukorras on esile kerkimas väga vähe vettpidavaid ja kindlalt tulutoovaid äriplaane. "Rasketes aegades peituvad suured võimalused nii äri alustamiseks kui ka arendamiseks. Võimaluste kasutamine kätkeb aga endas tavalisest suuremat riski," lisas ta. Pangad ei taha riskist ilmselt praegu midagi kuulda. Sikkut uskus siiski, et ettevõtlusega seotud laenumahtude kahanemine on väiksem kui näiteks eraisikute kinnisvara- ja eriti tarbimislaenude puhul.

"Olukorra teeb keeruliseks see, et praegune majanduskriis on alguse saanud finantssektori tegevusest. Kui rasketel aegadel on just sellest sektorist abi loota majandusele uue hoo andmisel, siis praegu on nemad ise teisi hädasse vedamas," ütles ta.