Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Türgi sauna ei köetud
Eesti jalgpallikoondis otsustas kolmapäeva õhtul pealtvaatajaid järjekordsest pettumusest säästa ja võitles visa mänguga välja 0:0 viigi tugeva Türgi koondisega.
Staadionile jalutades oli natuke kõhe tunne. Oli ju Eesti koondis viimases kahes mängus lasknud endale lüüa 10 vastuseta väravat.
Ei tahaks endasse ebameeldivaid emotsioone talletada. Samasugune hirm oli vist võitu saanud paljudest jalgpallisõpradest, sest tribüünid olid väga hõredalt asustatud.
Mäng ise oli põnev. Ei saa just öelda, et kumbki võistkond oleks pakkunud supersoorituste tulevärki, aga vähemalt oli tempo kõrge ja unist palliveeretamist ei olnud märgata.
Eesti kaitseliin tegutses üllatavalt kindlalt. Rumalaid vigu ja värisevaid jalgu ei olnud. Rünnakul olid mõlemad võistkonnad sama ebatäpsed.
Kui Türgi rünnakuid segasid lisaks ründajate ebatäpsusele ka Eesti väravavahi Pavel Londaki hiilgavad tõrjed, siis Eesti ründajad võivad tabloole jäänud nullis süüdistada ainult iseennast.
Olukordi oli piisavalt, et lõpuks rõõmustada, olles võitnud Euroopa tippu kuuluvat võistkonda.
Pealtvaatajaid oli küll vähe, aga lärm, mida nad tekitasid, oli võimas. Mida minut lõpule lähemale, seda suuremaks läks hirm järjekordse napi kaotuse tõeks saamisest. Türgi surve muutus juba väga tugevaks. Eesti keskkaitsjatel olid päeva lõpuks laubad kindlasti valusad tsenderduste puhtaks löömisest. Türklased oleks võinud teha rohkem kodutööd taipamaks, et Eesti kaitse avaneb kergemini mööda maad lühikesi sööte andes.
Üldiselt oli meeldiv spordiõhtu - keegi rassistlike lauseid ei karjunud, staadioni ümbruses keegi ei kakelnud ja märulipolitsei pidi igavledes tagaruumides istuma. Aga seksist parem see mäng veel ei olnud, äkki järgmine kord.