Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi sihtasutuses uuritakse segaseid omandisuhteid
Omandisuhted sihtasutuses on mitme nõukogu liikme arvates muutunud sedavõrd keeruliseks ja hoomamatuks, et nõukogu otsustas kutsuda arutamiseks kokku erakorralise koosoleku. Koosolek toimub novembri alguses.
"Seal on need omandisuhted ja seosed nii risti-rästi läbi põimunud, et väga raske on millestki aru saada," tunnistas sihtasutuse nõukogu uusim liige, Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev. "Minu palvel see asi arutlusele tuleb. Küsimus on, kas nõukogu näeb selles ohu märki."
Arutlusele tuleb sihtasutuse juhi Jüri Roosi võimalik huvide konflikt, sest temaga seotud firma on kaudselt ka sihtasutuse juurde loodud osaühingu üks omanikest.
Selline omandisuhe tuleb mõnele sihtasutusega seotud inimestele, aga ka endistele regionaalministritele, üllatusena.
Möödunud aastal alustas sihtasutuse all äriühing ERKAS Arendusteenuste OÜ. Selle omanikuks hakkas sihtasutuse enda kõrval ka 40protsendilise osalusega Hendrikson OÜ, mis on äriregistri andmetel Agnes Roosi nimel, kes on sihtasutuse tegevjuhi Jüri Roosi abikaasa. Roos ise on firmas kirjas kui juhatuse liige.
2007. aasta majandusaasta aruande järgi ostis ERKAS Arendusteenused juhtimis- ja ärinõustamisalast teenust kokku üle 324 000 krooni eest.
"Ma ei tahaks anda hinnangut, kas tegu on võimaliku huvide konfliktiga. See võib olla, aga ei pruugi," ütles nõukogu esimees, Imavere vallavanem Jüri Ellram.
Nõukogus tuleb arutlusele ka see, mida teha sihtasutusega seotud trobikonna tütarfirmadega, sh Tartus ja Pärnus asuvatega, ning teiste firmadega, mis on keskendunud sellistele kõrvalharudele nagu kinnisvara, koolitus vms. Põhimõtteliselt on kogu sihtasutuse juhtimine ja ka töötajad viidud Ellrami sõnul äriühingu ERKAS Arendusteenused alla.
"Tundub, et see struktuur on paisunud liiga suureks. On küsimus, kas neid on vaja. See hakkab üle jõu käima," lausus ta. Samamoodi tuleb Ellrami sõnul otsustada, mis sihtasutusest edasi saab.
Jüri Roos meenutas, et kui 2006. aastal otsustas nõukogu sihtasutuse säilitada, kuid raha polnud nõus panema, oli ta nõus sihtasutuses jätkama ühel tingimusel.
"Ütlesin, et olen nõus ainult juhul, kui mul tekib võimalus osaleda selles. Minu osalus on seal üks motivatsiooni osa," ütles Roos. Ta toonitas, et tema osalus ja kõik otsused olid nõukogule teada. "Kui vaatate minu palganumbrit, mis tuleb Hendriksonist, siis olen ma tööturul halvasti tasustatud inimene. Kuid praegu hoitakse võtmeisikuid sihtasutuses kinni just osaluse abil," lausus Roos.
Endised regionaalministrid Vallo Reimaa, kes on ise ametis ERKASi juhatuses, ja Jaan Õunapuu kuulevad esimest korda, et sihtasutuse juht on temaga seotud perefirma kaudu ka sihtasutusele kuuluva ettevõtte üks omanik, mistõttu jäid nad ka asja kommenteerides vaoshoituks.
Ei tasu sealt midagi korruptiivset otsida. Seal pole seda. Sihtasutuses olid toona viletsad ajad, olid juhtimisprobleemid. Siis tekkisid võtmeisikud, keda oli vaja motiveerida. Jüri Roos teenib läbi oma firma sihtasutuse juhi palga.