Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sinikollane padi pankade toeks
Ehkki Rootsi endine keskpanga juht Bengt Dennis külvas möödunud nädala lõpus oma juttudega Balti riikide teelt välja sõitmisest niigi mures eestlastes, lätlastes ja leedulastes paanikat juurde, tuleb Rootsist terve nädala ka positiivseid uudiseid.
Esmalt teatas Rootsi, et loob fondi, millest vajadusel pankadele rahasüste teha. Rootsi valitsuse eilne otsus - Rootsi tagab oma pankade laene 1500 miljardi Rootsi krooni ulatuses - on Äripäeva meelest väga hea sõnum.
See tähendab, et me ei pea enam muretsema oma hoiuste pärast, need on tagatud. Oluline on otsus eeskätt seetõttu, et võtab finantsturgudelt pinged maha, mis omakorda tõotab stabiilsemaid aegu ning kosumist ka majandusele tervikuna.
Kui Ameerika Ühendriigid seadsid oma kaheksa suurt panka fakti ette, et riik annab neile 125 miljardit dollarit, mis tuleb lihtsalt vastu võtta - ehk see suurriik päästab pankade omanikud -, siis Euroopa läks põhimõtteliselt teist teed - riigid võtavad sisuliselt pangad üle ning tahavad vastutasuks hiigelsuurte rahasüstide andmisele iga kell sekkuda pankade tegevusse. Tee näitas kätte Suurbritannia.
Ka Rootsi valitsus on oma stabiilsusplaani kokku pannes brittidelt eeskuju võtnud, kuid nagu Taanigi loodab Rootsi riik rohkem erasektorile ega suru pankadele abi ameeriklaste "võta või võta" stiilis peale. See näitab samas Põhjamaade pankade tugevust võrreldes muu Euroopa pankadega.
Rootslaste stabiilsuskava on võimas - 1,5 triljonit Rootsi krooni on pool Rootsi riigi SKPst. Nt Saksamaa pani pankade päästmiseks välja 500 miljardit eurot, mis moodustab viiendiku tema SKPst.
Kuigi toimetus oodanuks Eesti valitsuselt või vähemalt Eesti Pangalt otsustavamat tegutsemist kriisi ajal, siis, mis siin salata, on nende loidusel lihtne põhjus - võimetus kaasa rääkida, veel vähem kedagi päästa. Nt on pool Eesti SKPst Eesti riigi ühe aasta eelarve. Õieti näeme nüüd väga selgelt, kui mõttetu asutus on tegelikult Eesti Pank.
Need, kes kurvastasid, kui Hansapank ja Ühispank läksid rootslaste kätte, praegu ilmselt ohkavad kergendatult, et see just nii läks. Kui Taani ja Rootsi oma abipaketid ellu viivad, on ümmarguselt 90 protsenti siinsest pangandusest tagatud.
Rootsi riik päästab eeskätt oma panku. Üks selle tulemusi on, et emapangad võtavad oma riskantsetes piirkondades, sh Baltimaad - asuvaist kontoreist raha välja. Nt SEB ja Swedbank viisid septembris Eestist kokku välja viis miljardit krooni. Ehk - laenude saamine hõlpsamaks ei lähe, ent hoiused on tagatud - garantii laieneb siinseile kontoreile. Tuleb parem "Rootsi aeg", kui on olnud tänavune aasta. On mahti hinge tõmmata.
Autor: ÄP