Majutus- ja toitlustusettevõtete TOP

Kui eelmisel aastal rõõmustas majutussektor sadade kaupa lisandunud hotellitubade üle, siis tänavune muutus majanduskliimas paneb tõsiselt mõtlema, kuidas neid tube järgmisel aastal täita.

Lisaks pingestab järgmise aasta eelarvete kokkupanemist riigikogus lugemisel olev seaduse eelnõu, mille kohaselt plaanitakse majutusasutuste seni alandatud käibemaksumäära tõsta. Veel pole selge, kas eelnõuga plaanitud 4protsendiline käibemaksu kasv rakendub juba 1. jaanuarist.

"Ettevõtete kasumlikkus ja jätkusuutlikkus on kõva löögi all. Ma tahaks loota, et ühtegi hotelli ei peaks kinni pandama, aga väga raske saab olema küll kõikidel!" ütles Nordic Hotels OÜ ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Feliks Mägus. Majutussektorit iseloomustab kõige enam ebakindlustunne, kus müügitulud ei kasva ja investeeringuid ei tehta, lisas ta.

Riik, kes seni on rõhutanud turismi tähtsust eksporditulude laekumisel ja töökohtade loomisel, plaanib senise alandatud käibemaksumäära tõsta 25. septembril riigikokku esitatud eelnõu kohaselt 9 protsenti. "Meil polnud põhjust arvata, et 5%-line käibemaksumäär on ajutine. Poliitilise otsusena oli see meile üllatav ja konkurentsivõimet mõjutava maksumäära tõttu jääme nüüd lähinaabritele alla. Tean, et lätlased näiteks oma 5protsendilist käibemaksumäära muuta ei kavatse," selgitas ta.

Toila Sanatooriumi juhatuse liige Sulev Reedo tõdes, et suurim probleem on ikka see, et valitsus ja Eesti pank ei ole suutnud võtta selgeid seisukohti.

"Mis meil siin teha on, kui ei suudeta riigieelarvet kokku panna ega aru saada, et ettevõtjat on vaja hoida, mitte maksudega vägistada! Käibemaks tuleb ju hotellipidaja kasumi arvelt," lisas ta.

Arvukate turule tulnud uute hotellide tõttu on pakkumine kasvanud palju kiiremini kui nõudlus. OÜ TLG Hotell juhatuse liikme Aivar Sõerdi arvates pole välistatud mõne väiksema hotelli tegevuse lõpetamine ega ka operaatorite vahetus. "Ohuks on ka konkurentsivõimelise hinnataseme langus ja sellest tingitud käibelangus," rääkis Sõerd.

Head lahendust, kuidas ellu jääda, ei ole. Sel ja järgmisel aastal konkurentsis püsimiseks on peamine märksõna efektiivsus, aga samas tuleb tegeleda ka teenuste arenduse ja turgude püüdmisega. Tööjõu vähendamisest keegi rääkida ei taha, aga otsekui ühest suust kinnitatakse, et hindu ei tõsteta.

"Konkurents küll tiheneb, aga katsume järgmisel aastal positsiooni hoida. Mis plaane me siin ikka teeme, kui ei tea, kui pikk on laenuraha ja mis juhtub Eesti krooniga," rääkis Sulev Reedo.

Toila Sanatooriumis on sise- ja välisturiste pooleks, ehkki Reedo sõnul hakkab siseturg taanduma. Norrakate ja soomlaste kõrval on üha enam leidnud tee Toilasse ka kliendid Venemaalt.

Sõerd kinnitab samuti, et majutusettevõtete perspektiiviks on vene turistide osakaalu kasv järgmisel aastal. "Võimalus peaks peituma atraktiivsuse suurenemises ja uute positiivsete reisielamuste loomises. Eesti eelis ja samas ka risk on suur sõltuvus Soome turust," ütles ta.

"Aastavahetuseks ootame vene turisti ja loodame, et soomlane meid ära ei unusta," vaagis ellujäämisvõimalusi Thalasso SPA Fra Mare omanikfirma ASi Heal juht Urmas Sukles. Haapsalu spaas on töötajate arvu viimase aasta jooksul juba kärbitud, lisatasude ja asenduste maksmine lõpetatud ning kokkuleppel ka palku vähendatud. Sukles on kindel, et palgatõusu ei tule, samuti ei planeerita teha investeeringuid. "Aga käibemaksutõus on küll lühinägelik otsus. Hinda me tõsta ei saa, sest kõik lepingud on järgmiseks aastaks tehtud ja ka klient on hinnatundlik," arutles ta.

Ka Mäguse arvates pole praeguses turusituatsioonis hinnatõus mõeldav. "Ainus, millele tehtavaid kulutusi me saame muuta, on kulutused tööjõule. Aga inimeste koondamine mõjutab kvaliteeti." Ta usub, et kui mõõnaaeg ei jää pikalt püsima, on Eesti majutusettevõtted uueks nõudluse kasvuks hästi valmis, sest turul on ju hoopis rohkem hotellitube kui aastal 2004.

Strand sai mullu neli tärni ja uue tiimi

AS Strand kasvatas eelmisel aastal märkimisväärselt oma käivet ja kasuminumbreid. Tulemuste saavutamisel olid olulisimad õige teenustevalik ja tegevuse korrigeerimine, ent ka väiksem investeeringute maht.

Strand Spa ja Konverentsihotelli käive kasvas möödunud aastal 2006. aastaga võrreldes 19 protsenti, jõudes 62 miljonini. Kasum, mis ülemöödunud aastal oli 9,9 miljonit, kerkis koguni 38 protsenti, ulatudes 13,6 miljonini.

"2007. aasta oli tõesti väga hea aasta, ehkki sellesse aastasse jäi uue meeskonna komplekteerimine," rääkis Strandi tegevjuht Aime Vilgas.

"Hotelliäri on pehmete väärtuste ja külalislahkuse äri, seega on inimfaktor ülioluline. Restoranis võib ju olla superhea söök, aga kui see halvasti ette kantakse, siis meie juurde enam ei tulda," ütles Vilgas.

Eelmise aasta olulisemateks sündmusteks ettevõtte arengus peab kaks aastat Pärnu suurima hotelli tegevust juhtinud Vilgas meeskonna loomise kõrval 4tärniliseks hotelliks saamist.

Tema sõnul on neljas tärn oluline valikukriteerium, mis aitab kanda kinnitada rahvusvahelises konverentsiäris, seda enam, et väljaspool Tallinna on vaid kolm 4-tärni hotelli: Pärnus Tervise Paradiis ja Strand ning Tartus London.

19protsendilise käibe kasvu taga on tegevjuhi sõnul läbiviidud konverentside ja ürituste arvu kasv. Kasumi kasvu põhjustena toob ta käibe kasvu kõrval välja ka tegevuste ümber korraldamise.

"Me tegime kaks eelarvet: helesinise ja musta. Kui aasta jooksul oli näha, et helesinise unistuseni me ei küüni, lasime käiku musta stsenaariumi. Vaja oli kasvatada efektsiivsust, seega sai läbi vaadatud kõik sisemised protsessid: töökohad ja ametijuhendid, tööaja kaardistamine, reeglite ja sisekorra ülevaatamine," selgitas Vilgas.

Juhtkond arvestab, et eelarve täitmisest jäädakse maha ka sel aastal, käibe langus võib tulla 10 protsendi võrra väiksem, täituvus koguni 15 protsenti väiksem.

Strandis on viimased 4-5 aastat olnud pidev kasv ja nüüd ongi plaanis tegeleda kvaliteediga. Üle on vaadatud reklaami ja turundusega seotud kulutused ning otsustatud näiteks messidel käimise asemel rakendada senisest enam one-to-one müügitehnikaid.

Kõige suuremad kulud on palgakulud, mis moodustavad 30 protsenti, ja ehkki Strandis koondamist ei plaanita, võib tekkida vajadus töötajate arvu vähendada, kui käive veel väheneb.

Sel aastal on majutusnumbrid langenud rohkem kui käibenumbrid, hinnad on pisut tõusnud. "Praeguse (10. oktoober - toim) seisuga on korrigeeritud eelarve kohaselt täidetud 67 protsenti käibest ja 80 protsenti kasumist.

"Investeeringutest loobutud pole, ehkki spaa uuendamine on organisatoorsetel põhjustel järgmisesse aastasse lükkunud," kommenteeris Vilgas. Tavaliselt on ettevõtte investeeringute maht olnud 4-5 miljonit, eelmisel aastal eraldati investeerinuteks 2 miljonit.

Strandi tegevjuhi sõnul tuleb 2009. aastal pakkuda enam soodus- ja ekstrapakette ning läheneda kliendile üha individuaalsemalt.

Juba sel aastal on näha, et rohkem on ühepäevaseid külastusi, mis seotud enamasti koolituste ja seminaridega. Aime Vilgase sõnul konverentsiturism ongi see, mis rasketest aegadest üle aitab. Soome turistide voog on vähenenud ning jõulisemalt panustatakse Läti ja Rootsi turgudele.

Kümnekordne kasumi kasv

Liivi Kaubamaja ASi kasum on võrreldes viie aasta tagusega kasvanud enam kui kümme korda. Edu on taganud pikaajalised kogemused ja lennujaama läbinud reisijate hulk.

Tallinna Lennujaamas opereeriva ettevõtte käive kasvas möödunud aastal 2006. aastaga võrreldes 26 protsenti, ületades 24 miljoni piiri. Kasum, mis ülemöödunud aastal oli 4,1 miljonit, ulatus 5,7 miljonini, mis teeb kasumikasvuks 51 protsenti.

Liivi Kaubamaja tegevdirektor Peeter Tamberg pole nõus väitega, et nende pikaajalise edu taga on vaid monopoolne seisund. "Pärast lennujaama rekonstrueerimist avasid lennujaamas söögikohad R-Kiosk ja Fazer Amica ning siin on hetkel optimaalne hulk toitlustajaid," rääkis Tamberg.

"Viimased aastad olid kõigil õnneaastad. Mullu värskendasime oma kohviku Graf Zeppelin ja inimesed reisisid meeletult," meenutas tegevjuht ja lisas, et mullust käivet aitas tõsta ka turismiklassi lennupiletite sortideks jagamine. "Kui reisija valis odavama, toiduta lendamise, tuli ta ja einestas meil enne reisi või ostis võileiva kaasa."

Kümme aastat tagasi võitis Liivi Kaubamaja AS rahvusvahelise konkursi, mis võimaldas hakata Tallinna Lennujaamas toitlustamisteenust pakkuma.

"Meie konkurendid võivad arvata, et mis meil viga, kliendid tuuakse lennukiga kohale, aga ega lennujaamas pole toitlusteenuse pakkumine lihtne," rääkis Tamberg. Tema sõnul seavad piiranguid kõrgendatud turvanõuded ja kõrged rendikulud, mis lennujaamades on oluliselt suuremad kui mujal. Liivi Kaubamaja eelarvest moodustavad rendikulud 40 protsenti.

Kohta pole ka loomingulisel lähenemisel, mida näiteks gurmeerestoranid saavad äri eduks rakendada. "Sõltume siin sellest, mida lennujaama külastaja sööb ja joob, ning meie töörežiim on päris raske," tunnistas paarkümmend aastat tegevjuhina töötanud Tamberg. "Toitlustusäri on meeletult kallis äri, personalikulud ja ka masinatele ning sisustusele kuluvad summad on suured."

Ligi 6miljoniline kasum tekkis tänu vähestele kulutustele. "Aga tänavu on tunda ikka olulist reisijate arvu vähenemist, summaliselt langes augusti 2,12 miljoni suurune käive septembris 400 000 krooni võrra. Eelmise aastaga septembris oli meie käive 2,8 miljonit, mis tähendab, et langus aastaga on olnud ligi miljon."

Kindel on, et järgmisel aastal mõjutab ettevõtet eelkõige reisijate hulga vähenemine. "Toit kallineb nagunii aasta-aastalt, aga kuskil tekib üks piir, mida ületades inimene enam väljas toitu ei osta. Minu teada on praegu müügis ligi 70 toitlustusasutust kesk- ja vanalinnas," rääkis Tamberg. Töötajate palku on Liivi Kaubamajas tõstetud tavaliselt kaks korda aastas, aga sel ja ka järgmisel aastal palk tõenäoliselt ei tõuse.

"Meie inimesi koondada ei saa, sest meil on vahetustega töö ja optimaalne arv inimesi tööl," kinnitas Tamberg ja rõõmustab, et vajalikud investeeringud ja kulutused said enne raske aja tulekut tehtud.

TOPi metoodika

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005. aastaga, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005. aastaga, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal. Puudusid mõned finantsnäitajad edetabelisse pääsemise eelduseks .

Majutusettevõtete TOPi eesotsas oli mullu Meriton Hotels AS. Võitjale järgnes Reval Hotelligrupi AS, kes ka 2005. aastal oli TOPis teine. Kolmandale kohale platseerus Dzingel AS. Sel aastal TOPi võitnud Strand OÜ majandustulemused jätsid ta eelmisel aastal 19. positsioonile. Toitlustusettevõtete esikolmiku moodustasid Atlant VII OÜ, kes sel aastal hõivas 12. koha, tänavu 14ndaks jäänud Hesburger AS ning Väinamere Teenindus AS, kes värskes TOPis on 4. kohal.

Majutusettevõtete eelmise aasta järjestus mõnevõrra muutus, ent ometi leidis mullune esikolmik ka sel aastal koha tabeli esipooles. 2006. a suurimat müügitulu (301,5 miljonit krooni) teeninud 2005. a TOPi võitja Sokotel AS langes 4. positsioonilt 18ndale. Kaks aastat esikolmikus olnud Dzingel pidi sel aastal leppima 10. kohaga. Reval Hotelligrupi AS seevastu säilitas ka sel aastal 2. koha.

2006. a majutuse topi võitis Meriton Hotels AS, kes nüüd jäi 14ndaks. Mullune võit baseerus suures osas kasuminumbritel, mis ei tulnud põhitegevusest ehk majutusteenuste müügist, vaid kesklinna äärel asuva maatüki müügist.

Toitlustusettevõtete TOPi mullune esikolmik on samuti selle aasta edetabelis esimese viieteistkümne hulgas. Mitu aastat esikolmikus olnud Atlant VII OÜ ja Hesburger AS on eelmise aasta majandustulemuste põhjal langenud vastavalt 12. ja 14. kohale. Seevastu mullu kolmandaks jäänud Väinamere Teeninduse AS on langenud vaid koha võrra ning neljandaks jäänud Tuuleveski OÜ saavutanud sel aastal teise koha. Tabelist ei leia eelmisel aastal viiendaks jäänud McDonald's Eesti AS. Märkimisväärse tõusu toitlustusettevõtete edetabelis on teinud majutamise ja toitlustamisega tegelev Pärna AS, mille omanik on Mare Aavamägi, tõusis mulluselt 42. kohalt sel aastal kolmandaks. Mullu esikohal olnud Atlantise omanik ja juht Olga Aasav märkis edu põhjusena teineteist toetavate teenuste süsteemi, kusjuures olulisimaks kasumiallikaks oli ööklubi. Kui 2006. aastal tõusis Atlantise kasum viie miljoni krooni võrra 2005. aastaga võrreldes, siis eelmisel aastal ettevõtte kasum hoopis kahanes.

Feliks Mägus nimetab peale käibemaksu tõstmise muidki tegureid, mis Eesti majutussektori edukust oluliselt mõjutavad.

Võrreldes Skandinaaviamaade, Tšehhi, Ungari ja ka Lätiga, pole turistil sugugi lihtne Eestisse saada. "Lennuliikluse ja otseühenduste poolest pole me just konkurentsis tugevad. Baltikumi pealinnana nähakse ikkagi Riiat - sinna on suur hulk rahvusvahelisi korporatsioone paigutanud oma kontorid ning seetõttu on neil Tallinna ees tugev eelis konverentsi- ja kongressilinnana," rääkis ta.

Majutusettevõtjad, kelle tegevus on seotud spaa-turismiga, lätlastest konkurente ei karda. Haapsalus asuva Thalasso SPA Fra Mare omanikfirma ASi Heal juhi Urmas Suklese sõnul on nende põhiturud Soome, Rootsi ja Norra ning lätlased keeleprobleemi ja suurema sõidukulu tõttu konkurentsi ei paku. Küll aga tunnistab ta, et eestlane ise külastab meelsasti Läti spaasid.

"Meie loodame, et tuleb rohkem venelasi, ehkki poliitiline foon pole seda soosinud," rääkis Sukles. "Aga valitsus pani ikka meelelahutusele 18protsendilise käibemaksu kehtestamisega ka meile hea laksu," lisas ta. ""Queeni" kontserdil Riias oli 4000 eestlast ja kõik ju ööbisid seal. Lätis on ju meelelahutus käibemaksust vaba."

Äripäeva TOPi 50 edukama ettevõtte koondkäive ja -kasum peegeldavad muutusi turul üsna täpselt.

Möödunud kolme aasta jooksul on majutusettevõtted pidanud taluma hoopis suuremat käibe- ja kasumilangust kui toitlustusfirmad. Kui toitlustajate käive mullu ligi 8,5% kasvas 2006. aastaga võrreldes, siis majutajatel see langes 8,7%.

Aastaga on majutusfirmade kasum vähenenud 30% ning ligi kaks korda on keskmiselt vähenenud ettevõtete rentaablus. Toitlustusfirmade kasum on väiksem viiendiku võrra.

Autor: Tea Taruste