Halveneb, siis paraneb

Selliselt võiks kokku võtta eile kell 11 avaldatud Eesti Panga prognoosi järgnevaks kaheks aastaks. Majanduse tagasiminekut ennustab keskpank järgmisel aastal kahest lausa viie protsendini, viimane number pessimistliku riskistsenaariumi täitumisel. Positiivse koha pealt ennustab keskpank, et Eestile seni komistuskiviks olnud kõrge inflatsioon taandub 2010. aasta lõpus alla 3%, mis paotab akna euroga liitumiseks.

Järgmine aasta tuleb nii Eesti kui ka maailmamajandusele raskeim ja ellujäämiseks tuleb karmilt ümber vaadata äriplaan, usub ettevõtja Joakim Helenius. "Ei tohi olla midagi püha, tuleb üritada ette vaadata - unustada, millised olid turud varem ja millised on nad praegu." Heleniuse sõnul peaks ettevõte mõtlema, mis toimub sektoris 2010. aastal, olema julge ja innovaatiline, olles valmis firmat kapitaalselt muutma.

"Eesti tuleb majandussurutisest välja esimeste seas," oli Helenius kindel, "ja ettevõtted, kes suudavad end õigesti positsioneerida, võivad võita väga-väga palju. Loodame ise ka võitjate hulgas olla."

Praegu on tema sõnul näha, kuidas ettevõtted alles hakkavad rasketele aegadele reageerima.

Keskpanga president tõdes, et kuigi pisarad on silmis ja adrenaliin laes, on riiklikult siht selge - tööd tuleb hakata tegema euroga liitumise nimel.

Intervjuu Eesti Panga president Andres Lipstokiga

Eks me selle prognoosiga kirjeldame situatsiooni, mis Eestis on. Ja kui see olukord on nukram, kui ta oli varasematel aastatel, siis teie järeldus on õige.

Pisarad aga tuleks silmist pühkida, sest kohandumise faasile järgneb tõusufaas ja praegu tuleks kõigil tegeleda sellega, et tõusufaasiks valmis olla. Ehk siis järgmise aasta jooksul teha kõik ettevalmistused ära, et tõusufaasis uuesti maksimaalset tulu teenima hakata.

Eesti ettevõtjad on ka ise oma ühenduste kaasabil sellest kõva häälega rääkinud ja iga ettevõtja eraldi oskab kirjeldada, mis teda ees ootab. Kõrvaltvaatajana oskan mina öelda, et loomulikult turud, eksport - need märksõnad peaksid olema laua peal igal ettevõtjal. Tootlikkus, oma ettevõtmist tuleb just nüüd tootlikumaks teha, sest kui järgmine faas saabub, tuleks selle tootlikkuse pealt hakata tulu teenima.

See on riskistsenaarium. Need tingimused oleksid ühelt poolt seotud väliskeskkonna tunduva halvenemisega. Et need positiivsed sõnumid, mis välismaalt tulnud on, ei saaks kinnitust lõpuni ja koos sellega tähendaks, et meie lähinaabrite turud muutuksid veel ebastabiilsemaks. Ehk ekspordipotentsiaal saaks veel rohkem pihta. Ja kõikvõimalikud sisemised ebastabiilsused annaksid sellele ainult hoogu juurde.

Väljakutsete poole pealt jah, kuid mitte selle poole pealt, et nagu ei oleks pilt või siht selge. Kui vaadata inflatsiooninumbritele otsa, siis 2010 võiks aeg olla sealmaal, kus me saame rääkida näiteks eurost. Praegu võiks euro saada küll selliseks loosungiks, mille nimelt kõik ühiselt tööd tegema hakkaksid.

Järgmisel aastal jõuavad kinnisvarahinnad 25% oma tipust allapoole.

Ma ei usu, et kinnisvarahindade langus enne kahte-kolme aastat tõusule pöördub. Pärast seda hakkavad hinnad jälle vaikselt tõusma, aga see võib ka kauem võtta.

Ühe stsenaariumi järgi, millele tuginedes Swedbank tulevikuprognoose teeb, võib kinnisvaraturg hakata kosuma 2010. aasta keskpaigas, järgmise aasta lõpuks kasvab töötus 10%ni.

Kuigi ootame 2009. aastaks 2,6% majanduskasvu, võib see kõikuda 0 ja 3,5% vahel.

Majanduses saab nüüd mõnda aega n-ö tuima panna, teisisõnu, jätta arved lihtsalt maksmata.

Kõike tuleb võtta terve mõistusega. Tuleb mõelda sellele, et igasugused kõrvalised ja ebaefektiivsed tegevused ära lõpetada ja tarneahel korda saada, et see oleks efektiivne ja toimiv, valusad liigutused tuleb ära teha, et konkurentsis püsida.

Eesti majanduskliima meid nii väga ei mõjutagi, kuna praktiliselt 100% toodangust läheb ekspordiks. Tootmiskulude poole pealt pole praegune aeg üldse halb - aitab kulude kasvu kontrolli all hoida, asju paremini sättida.

Kui me läheme ka viis protsenti tagasi, siis me läheme tagasi kahe aasta tagusele tasemele. Kontsertide turul juhtub see, et kuigi inimesed käivad endiselt kontserdil, muutuvad nad valivamaks. Nad ei käi mitte igal kontserdil, vaid südamelähedasematel.

Kõigepealt tuleb igapäevast tööd teha. Eesti turg on suhteliselt väike, peab rohkem ka väljapoole vaatama. Suure tõenäosusega ei saa järgmisel aastal ka palgatõusust juttu olla ja tuleb olemasolevate vahenditega hakkama saada.

Ega tegelikult praegugi pole asi kõige traagilisem, 15-20 aastat tagasi on üle elatud ka hullemaid aegu. Jääb loota, et järgmise aasta suvi on jälle soojem ja ka prognoosid hakkavad tõusma koos temperatuuriga.

Head ajad on möödas ja peab mõtlema natuke teistmoodi. Investeerima peab inimestesse, nende suhtumise ja mõttemallide muutmisse, töötajate arvu vähendamine ei saa olla eesmärk omaette.

Erilisi meetmeid kasutusele võtma ei pea. Pigem on praegu sobiv aeg mõningate uute projektide alustamiseks. Kulude koomale tõmbamise kõrval peab hoolikalt jälgima, kes on tellijad. Muidu võib juhtuda, et jääbki ainult töörõõm.