Pooltühjad uusasumid ahvatlevaid vargaid

"See on ilmselge ohu allikas," kommenteeris varguste arvu võimalikku suurenemist uusasumites Põhja politseiprefektuuri vanemkomissar Toomas Jervson.

Jervsoni sõnul võivad uuselamurajoonides langeda varaste saagiks ka ehitajate ehitusmaterjalid ja tehnika. "On ju oht, et varastatakse kõik ehitajate tehnika ära, mis on jäetud alles valmivatesse korteritesse," selgitas Jervson. "Samuti on oht elanikel, kes elavad näiteks 50 korteriga majas, millest on täidetud kümme. Siis ei tea keegi kunagi, kas kolitakse sisse või on tegu kurjategijaga."

Lore Eesti juhi Martin Kuke sõnul käisid tema ämma korteris Kuldala elurajoonis vargad. "Käidi kangiga, võtmeid ei kasutatud. Alguses kahtlustasime, et ehituse ajast on äkki kellelegi võtmed jäänud. Mis seal salata, ka politsei ise on öelnud, et ka see on täiesti võimalik," lausus Kukk, kelle ämm on juhtunust nii nördinud, et ise sõna võtta ei tahtnud.

Kuke sõnul oleks ilus, kui ehitaja või arendaja ühendaks maja ka turvafirma süsteemiga. Kuid kas see ka aitaks, selles ta nii kindel pole.

"Ma ise elan ka uuemas rajoonis, ka meil käidi ehituse ajal kellelgi korteris sees. Samuti on autodel paar korda rehve alt ära varastatud," märkis Kukk.

Kohustust pooltühjades elurajoonides inimeste turvalisuse eest vastutada pole otseselt kellelgi.

"Arendajal peaksid ärilised huvid olema. Kas ta tahab järelejäänud korteritest lahti saada? Kui seal ikka varastatakse ja pannakse toime kuritegusid, ei jäta see eriti head muljet," lausus Jervson, kelle sõnul on sellistes rajoonides äärmisel oluline ka naabrivalve.

Pooltühjades uusasumites on kõige ohtlikum etapp just ehituse lõpu ja korterite üleandmise periood. Kui osa kortereid on üle antud ja osas käib töö, võivad ehitusmehed ja nende sõbrad olla ohukontingent. Ehitajate tagant varastatakse nipet-näpet pidevalt. Ühest korterist pandi pihta näiteks keraamilised plaadid ja keegi ei saanudki teada, kes seda tegi - kas varastavad ehitajad või käiakse mujalt sees.

Autor: Kaisa Tahlfeld