Tehnokülade arendused tiksuvad ooterežiimil

Arendajad on tehnoparkide rajamise ooterežiimile pannud - ostjaid jaguks, kuid võimalusi napib.

Mõigu tehnopargi arendaja OÜ IK Speditor Group haldusjuht Jaan Keits märgib, et tormilisest arengust on saanud vaikne kulgemine.

"Ettevõtted on hakanud pikemalt kaaluma iga otsust ja selle tõttu ei ole areng nii tormiline kui mõnel eelneval aastal," iseloomustab ta. "Peame olema paindlikud ja liikuma täisteenuse pakkumise suunas - alates kinnistu müügist kuni sobiliku hoone ehitamiseni."

Tõepoolest - tootmismaa müüjad on viie aastaga märksa paindlikumaks muutunud.Ostjale jääb avar tingimisruum, arendaja on valmis krunte hoonestama ja rahastamisvõimalust pakkuma. Uusi projekte turule ei tooda, sest ärihooneid ei rajata spekulatiivsel eesmärgil.

"Praegune ärimaa müük on üsna kesine, sest raha on kallimaks muutunud, ärilaenu saamine raskendatud ja võimalikud ostjad tunnevad tuleviku ees ebakindlust," loetleb kinnisvarafirma Uus Maa äripindade osakonna juhataja Tanel Olek müügitehingute arvu vähenemise põhjuseid. "Arendajad, kel on käes mingi tükk maatulundusmaad, ei tõtta seda planeeringutega katma."

Üks värskemaid tehnoparkide arendusi asub Paldiskis, endise allveelaevnike õppekeskuse territooriumil, kus infrastruktuurid peaksid valmima novembris.

Paldiski Arendamise ASi juhataja Nikolai Pitšugov usub, et tehnopargil on head arenguväljavaated. "Rõhume sellele, et mitmete transpordiühenduste ristumiskohas asuvasse Paldiskisse on juba praegu imehea ligipääs," räägib Pitšugov. "Paldiski tehnopark võiks huvi tekitada metallifirmadele, sest ühel krundil on valmimas regiooni moodsaim kuumtsinkimistehas, mis saab neile teenuseid pakkuda."

2003. aasta suvel avatud Tänassilma tehnopark on tänaseni kui tööstuspiirkondade arenduse musternäidis. Toona kulges kõik vähemalt näiliselt ülilihtsalt - koosta detailplaneering, jaga maatükk kinnistuteks ning suuremat reklaami tegemata moodustasid ostuhuvilised arendaja Mergo Holdingu ukse taha järjekorra.

Esimese etapi ärikrundid leidsid omaniku juba enne, kui infrastruktuur sai välja ehitatud. Käiku tuli lasta teine ja paari aasta pärast veel kolmaski etapp. Kolmanda etapi tosinast krundist on müümata veel viis.

Viie aastaga on ärimaa hind tänu tekkinud kooslusele Tänassilmas tõusnud üle kahe korra, Pärnu maantee naabruses aga oma viis korda.

OÜ Mergo Holding juhatuse liige Tõnu Soodla on seda meelt, et kontseptuaalselt pole tehnoparkide arenduses viie aastaga midagi muutunud ning hinna ja võimaluste üle tingida on alati saanud.

"Tehnoparkide puhul on tegemist valdkonnaga, kus langus pole nõnda järsk kui mõnes teises kinnisvarasektoris," märgib Soodla. "Aga kõik tööstusettevõtted, ka need, keda Eesti olukord otseselt ei mõjutagi, sõltuvad maailmamajandusest. Praegu on aeg, kus keegi ei julge riske võtta."

Tallinna linna 2004. aastal asutatud Lasnamäe Tööstuspargi (LTP) kahe etapi 24 kinnistust on omaniku leidnud 18, reaalselt tegeleb seal tootmisega kuus ettevõtet. LTP kolmas järk tuleb Suur-Sõjamäe piirkonda.

SA Lasnamäe Tööstuspark juhataja Rein Pinn tunnistab, et mõnedel krundiomanikest arendajatel on tekkinud probleeme võetud kohustuste täitmisega. "Planeeringus kavandatu on valmis. Jääb üle oodata, et kinnistuomanikud oma tootmisettevõtted välja arendaksid," selgitab Pinn, lisades, et praegu on kinnistute müük vaevalisem kui mõne aasta eest.

Tanel Olek leiab, et hästi kapitaliseeritud ettevõtetel on praegu parim aeg positsioone kindlustada, sh kinnisvara soetada.

Tööstuspargi edu või edutus sõltub praegu sellest, kas park suudab pakkuda ettevõtjale järelmaksuvõimalusi.

Hiljuti tuli Jüri tööstuspark välja kampaaniaga osta omafinantseeringuta ning järelmaksuga krunt. Ehitusuudised.net küsitles tööstusparkide juhte, kes tunnistasid, et rasked ajad krediiditurgudel sunnivad tööstusparki laenuvõimalusi pakkuma.

Teine variant on, et tööstuspark ehitab kõik hooned ettevõtte soovi järgi lõpuni valmis ning annab seejärel rendile. Ettevõtjale on see kahtlemata mugav lahendus, ent arendajale suure riskiga.

Millist mõju majanduslangus tööstusparkide arendamisele avaldab, sõltub iga üksiku arenduse kvaliteedist, selle asukohast, kruntide suurusest, kommunikatsioonide olemasolust. Konkurents on tihe ning klientidel on võimalus valida. Langusest hoolimata ei jää majanduselu seisma ning ettevõtetel tasub tootmise planeerimisel otsida sobivaid krunte.

Tööstuspargid annavad ettevõtetele head sünergiat, sest sellistel aladel on tootmise alustamine lihtsam ja odavam, kui kuskil "põllu peal".

Tartu linnas on nii Ravila kui ka Ropka tööstusparkides infrastruktuur rajatud ja kommunikatsioonidega liitumise võimalus krundi piiril. Esimese arendamist alustati 2005. aastal, teist 2006. aastal.

Tartu linn on valmis müüma maad mõlemas tööstuspargis, kuid Ravilas näiteks ainult tootmisega tegelevatele ettevõtetele, Ropka tööstuspargis saavad maad osta ka teiste valdkondadega tegelevad firmad.