Majandusmehed on stabiilse kliima poolt

Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman rõhutas riigikogus peetud ettekandes "Eesti ettevõtluskeskkonna areng", et kõige olulisem on ettevõtjate jaoks stabiilsus.

"Kogu ettevõtlust puudutav seadusandlik keskkond vajab stabiilsust," ütles Luman. "Väikeettevõtjad ei tule praegu toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Kujutage ennast ise ette väikeettevõtjana, kes püüab käituda seadusekuulekalt, täita seadusi. Kuid ta lihtsalt ei suuda selle muutuva mürgliga toime tulla. Ja siis ühel päeval saabub tema juurde maksuhaldur, kes ütleb, et ta on teinud kõik valesti. Ma ei usu, et ettevõtjal pärast seda on veel motivatsiooni ettevõtjana tegutseda."

"Mulle valmistavad frustratsiooni haridusreform ja haldusreform," jätkas Luman. Esimene on seotud tööjõuküsimusega. Meil on vaja heade kutseoskustega töötajaid. Praegune haridussüsteem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmistab ette äärmusi, kandev keskkiht on aga kokku kuivamas, analüüsis Luman.

Majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse Lumani sõnul, et pooled töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25% akadeemilist haridust. "Meil aga läheb üle 70 protsendi noori omandama kõrgharidust. Sellist majandust pole kuskil, kus oleks vaja nii palju akadeemiliselt haritud inimesi," ütles Luman.

Ta heitis ette ka seda, et haldusreformist on seni vaid räägitud, kuid sisuliselt mingit reformi toimunud pole.

Maksuraha kulutab riik Lumani sõnul ülimalt ebaefektiivselt. "Me väidame, ärge pange pahaks, et selle raha eest, mis riik kokku korjab, suudab ta ikka uskumatult vähe teenust pakkuda," ütles Luman.

Ka kritiseeris Luman planeeritavaid maksutõuse: autode erisoodustusbaasi tõstmine ei too kaasa suuremaid maksulaekumisi, sest hakatakse rohkem kasutama isiklikke sõiduautosid ja pidama sõidupäevikuid. Kasvab hoopis maksuhalduri administreerimiskulu.

Samuti ettekandega esinenud Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, kelle esinemise ajaks oli suur hulk mitmetunnisest majandusjutust väsinud riigikogulasi saalist lahkunud, ütles, et väikese riigi pidamine on väga kallis. "Kuskil on piir, millest alla me maksukoormusega minna ei saa (kõrget maksukoormust nimetasid ettevõtjad hiljutises Saar Polli uuringus kõige enam segavaks faktoriks - toim)," ütles Varblane.

Varblane püstitas küsimuse, mis laadi hüvesid me tahame ja saame oma elanikele pakkuda. "Ka kerkib küsimus, mis on meie riigi olemise mõte. Kas see on tasakaalus eelarve või inimeste võimalikult hea elu?" küsis ta.

Maksukoormuse määr sõltub sellest, kuidas kogutud maksu kasutatakse. "Efektiivne olles suudame maksukoormust langetada," rääkis Varblane.

Ka prognoosis Varblane, et lähiajal muutub suhtumine ettevõtjatesse praegusest veelgi negatiivsemaks.

"Ettevõtjad koondavad, lasevad inimesi lahti, see loob negatiivse fooni," ütles ta. "Tuleb selgitada, miks ettevõtjad nii käituvad, miks nad seda teevad."