Ravikindlustuse eelarve seab esiplaanile perearstid

Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul tõuseb järgmise aasta ravikindlustuse eelarves esiplaanile perearstiabi kättesaadavuse parandamine, milleks eraldatakse haigekassa eelarvest võrreldes tänavusega 9% ehk ca 98 miljonit krooni rohkem raha. Fookuses on ka uute arstimite lisamine hüvitatavate ravimite loetellu, milleks plaanitakse sellest aastast ligikaudu 240 miljoni krooni rohkem raha eraldada. 90 miljoni kroonise suuruse täiendava kulu toob haigekassale kaasa ka ravimite käibemaksu tõus 5 protsendilt 9 protsendile.

Enim kannatab kärbete tõttu kunstlik viljastamine, mille eelarve kahaneb tänavuselt 50 miljonilt 10 miljonile kroonile. Haigekassa reservide hoiustamisest teenitud intressitulu jääb haigekassa eelarvesse. 16. oktoobril võttis riigikogulase Heljo Pikhofi sõnul sotsiaalkomisjon vastu Eesti Haigekassa seaduse muutmise otsuse, mis välistab haigekassa investeeringutulu riigieelarvesse mineku. "Küll aga peab haigekassa hakkama maksma riigile reservkapitali haldamise tasu," sõnas Pikhof.

Haiglahoonete kulumit hakatakse valitsuse 25. septembri otsuse alusel katma edaspidi ravikindlustuse ning vajadusel kohaliku omavalitsuse eelarvest, ära kaob riigieelarvest saadav toetus. "See tähendab, et ravikindlustuse eelarvest läheb tervishoiuteenustesse 125 miljonit krooni vähem raha, see läheb n-ö kivisse," selgitas Danilov.

Reedel kinnitati haigekassa nõukogu koosolekul ka ravikindlustuse selle aasta lisaeelarve. Selle tingisid prognoosid, mille järgi laekub sel aastal sotsiaalmaksu 538 miljonit krooni planeeritust vähem. Eelarveauk kaeti 50 miljoni krooni osas viljatusravi hüvitamiseks ettenähtud vahenditest ning põhiosas ravikindlustuse reservi arvel.