Kui oluline on teie ettevõttele osasaamine Eestisse tehtavatest transpordi-infrastruktuuri investeeringutest?

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 28. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui oluline on teie ettevõttele osasaamine Eestisse tehtavatest transpordi-infrastruktuuri investeeringutest?
Meie ettevõtte käive on viimastel aastatel jäänud 700-800 miljoni krooni vahele. Sellest moodustab transpordi infrastruktuuride ehitus hinnanguliselt 80%.
Lisaks tegeleme ka näiteks maanteede hooldega, asfaltbetooni tootmise ja müügiga, spordirajatiste ehitusega jm, mille osakaalu käibest võiks hinnata suurusjärku 20%.
Ehitussektorile on ülioluline, et jätkataks kütuseaktsiisist laekuva raha suunamist teedeehitusse ja ühtlasi suudetaks kasutusele võtta kõik planeeritud Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Eesti infrastruktuuri ehituseks.
Kohane on märkida, et teeseaduse järgi peaks suunama 75% kütuseaktsiisist laekuva raha teede ehitusele, remondile, hooldele ja teistele teedega seotud tegevustele - kokkuvõtvalt teehoiuks. Praktikas on see summa oluliselt väiksem kui 75% mootorkütuse aktsiisist.
Euroopa Liidu struktuurifondidest tee-infrastruktuuriobjektide ehituseks saadavate summade võrra vähendatakse niigi iga-aastas kütuseaktsiisist teedesse suunatavaid rahasid. Seetõttu tähendaks katse mootori-
kütuse aktsiisist veelgi enam muudeks, teedega mitteseotud kulutusteks vahendeid välja pigistada sisuliselt mootorkütuse aktsiisi ja teehoiu vahelise seose kaotamist.
Perspektiivis tooks selline tekkida võiv olukord kaasa riigi maanteede infrastruktuuri kokkuvarisemise.
Peame kahjuks tõdema, et miljardikroonisele aastakäibele vaatamata on meie firma seotus transpordiinfrastruktuuri projektidega peaaegu olematu.
Meie osalus transpordi infrastruktuuri ehitustel sõltub hankija ehk riigi hankepoliitikast. Lähedases valdkonnas ehk vee- ja kanalisatsiooniprojektide teostamisel on hankija viimasel ajal teinud otsustava kannapöörde turu avamise suunas. Leevendatud on hangetes osalemise tingimusi ja järsult vähendanud üksikhangete mahtusid.
Sellega on antud suuremale hulgale ehitusfirmadele hangetes osalemise võimalus. Nende tööde maht on meie käibes aastaga kasvanud umbes kolm korda.
Infrastruktuuri tööde hangetel osaleb aga piiratud arv firmasid, kuna tegu on suurte üksikhangetega, mida hankija pole pidanud vajalikuks tükeldada. Täpsete nõuete tõttu on hangetele kvalifitseerumine enamasti võimatu. Seetõttu ei oska me hinnata, kas ja millises mahus on võimalik konkureerida ja hankeid võita. Vastav kompetents ja kvalifitseeritud personal ning valmidus on meil kindlasti olemas.
Peame ülioluliseks, et riik leiaks järgnevatel aastatel võimaluse 100% tagada Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise, jaotatuna võimalikult ühtlaselt kogu perioodile, mitte kuhjates töid makseperioodi viimastele aastatele. Kas selle juures on riigipoolse rahastamise allikaks kütuseaktsiis või mingid muud vahendid, pole oluline.
Läbi aegade on Merko Ehituse kontserni Eestis osutatud ehitusteenustest moodustanud transpordiinfrastruktuuriga seotud tööde osakaal ligi kolmandiku.
Teedeehitus moodustas 10-12% ja muud infrastruktuuri rajatised 20-23% kogukäibest. Lähiaastatel näeme nende valdkondade osakaalu kasvu meie tellimuste portfellis.
Kuna järgnevatel aastatel on ette näha ärikinnisvara ja elamuehituse mahtude vähenemist, on nii ehitusfirmade kui ka kogu Eesti majanduse jaoks väga suure tähtsusega kasutada ära kõik Euroopa Liidu struktuurfondide rahad.
Autor: ÄP
Hetkel kuum