Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lohakusest tekkinud kahju pole kindlustusjuhtum
Vale või ebapiisava pakendi korral kaubale kindlustus ei kehti, mistõttu enne kindlustamist võiks pakendilahenduse üle vaadata.
Kuigi pakendist tekkinud kahju pole kindlustusjuhtum, pole see praktikas siiski nii ühene. Ebapiisav pakend on kindlustushüvitisest keeldumise põhjuseks ainult siis, kui see oli ilmselge ja ainuke põhjus. Aga enamasti tekib kahju mitme teguri koosmõjust ja need pole alati ka ilmselged.
Kui me räägime kauba pakkimisest veosekindlustuse kontekstis, siis esimene asi, millele juhin tähelepanu: kas kaup on uus ja tootjapakendis või kasutatud?
Ebapiisava pakendiga uue kaubaga seoses meenub mõne aasta tagune maasikakahju. Maasikad olid autos pappkarpides, kümme kihti üksteise peal. Autole laadides oli karp ilmselt tugev ja kõik tundus korras. Aga sõidu ajal imas papp niiskust, muutus pehmeks ja karbid vajusid kokku. Lömastamata jäi ainult kaks pealmist kihti maasikaid.
Kasutatud asjade kindlustamisel juhtub küll, et pakendiks kasutatakse seda, mis on käeulatuses või ei pakendata üldse. See on ka üks põhjus, miks kindlustusmakse kasutatud asja puhul on kõrgem. Kasutatud asja pakendamisel võib pöörduda kolimisfirmade poole.
Sagedamini kui kauba vale või ebapiisav pakend, on kahju põhjus koorma vale või ebapiisav kinnitamine. Kauba pakend peab olema sobiv ja piisav kauba kaitsmiseks tavapäraste välismõjude eest (nt temperatuur, niiskus, vibratsioon jne), arvestades kauba omadusi (iseloomulikke nõrkusi), marsruuti, transpordiliiki, aastaaega ja muud.
Kui ostja saab müüjaga mingi kauba ostus kokkuleppele, siis sellega on ilmselt määratud kaup, marsruudi lähte- ja sihtkoht, aastaaeg.
Nendest andmetest lähtudes tuleb valida ülejäänu, nt transpordivahend. Sealhulgas peab pöörama tähelepanu, kas tootja tavapakend on antud transportimise jaoks sobiv ja piisav.
Autor: Vadim Paltmann