Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muuda koostöö oma tarnijaga paremaks

    Kui veel 20 aastat tagasi käsitleti ettevõtte erinevaid osasid - tootmine, transport, ladustamine, müük, finantsjuhtimine, IT, hankimine - üksteisest isoleerituna, siis nüüd on see muutunud. Edukad ettevõtted teavad, et kõiki neid äriprotsesse ja -funktsioone tuleb vaadelda ühtse tervikuna.
    Majanduse olukorra halvenedes hakkavad ettevõtted eriti hoolikalt otsima kohti kulude vähendamiseks. Kindlasti võetakse sihikule ka tarnijad - nõutakse odavamat hinda ja paremaid maksetingimusi.
    Ka paljud Eesti ettevõtted on seadnud järgmiseks aastaks karmid eesmärgid, kui palju on vaja vähendada sisseostetavate materjalide hinda. Ostujuhtide töö on muutunud äärmiselt oluliseks ja samas ka stressirohkeks. Hankijate survestamine pelgalt hinna osas pole üldjuhul tõhus pikemas plaanis. Koostöö efektiivsemaks muutmise kohti on vaja otsida kogu tarneahela ulatuses, et saavutada kõigile osapooltele kasulikke lahendusi.
    Efektiivse tarneahela alus on avalik info jagamine tarnija ja kliendi vahel ning tihe koostöö lahenduste koostamisel ja arendamisel.
    Arenguid toetavad moodsad IT-süsteemid, mille abil on hõlpsasti võimalik ühendada kliendi ja hankija andmebaasid. Intelligentsetes tarneahelates on arendatud välja hiiglaslikud infosüsteemid, mis aitavad planeerida kaupade liikumist tarneahela sees algtarnijast kuni lõpptarbijani, sh ka tootmise korralduse ja majasisese logistika.
    Üldine tendents turul näitab, et üha enam keskendutakse põhjalikumale koostööle väiksema hulga tarnijatega. Samas suurendab see tarnijariski, kuna sõltutakse konkreetsetest hankijatest. Kindlasti peavad ka varutarnijad paigas olema.
    Varud võivad omada erinevaid tähendusi, olenevalt sellest, kelle vaatenurgast vaadata. Raamatupidaja käsitleb varu kui ettevõtte vara, audiitor kui kohustust, tootmisjuht kui ohutuspuhvrit. Üks on selge, kõik nõustuvad, et varude hoidmine tähendab kulu.
    Levinumaid partnerluse vorme tarneahela efektiivsuse suurendamiseks on tarnija kontrollitavate laovarude (ingl Vendor Managed Inventory, edaspidi VMI) kontseptsioon. Nagu nimigi reedab, juhib VMI lahenduse korral tarnija ise kliendi laovarusid.
    VMI eduka juurutamisega on võimalik oluliselt vähendada laoseisu kogu tarneahela ulatuses. See on eriti kasulik kliendile, kuna ost toimub alles siis, kui kliendil kaupa reaalselt vaja on. See tähendab kliendi jaoks olematuid laovarusid ja väiksemaid kulusid. Praktika on näidanud, et VMI aitab parandada klienditeenindust ja vähendada tarneauke. VMI lao saab teha kliendi enda tootmishoonesse või lähedal paikneva logistikapartneri lattu. Viimast lahendust on ka mitmed Eesti tootmisettevõtted praktiseerima hakanud.
    Üleüldise globaliseerumise taustal muutuvad tarneahelad üha komplitseeritumateks. Samas ahelas osalejad asuvad tihti eri maailmajagudes. Seetõttu muutub järjest olulisemaks transpordikulude osakaal. Energiakulu tuleb optimeerida kogu tarneahela lõikes.
    Normaalse konkurentsiga turul on üldjuhul otsustusõigus tarnete regulaarsuse üle kliendi käes. Samas optimaalne tarnete tsükkel kliendi jaoks ei pruugi olla just kõige ökonoomsem tarnija ja kogu tarneahela "tervise" vaatevinklist. Kui kaup tuuakse Aasiast lennukiga väikeste osade kaupa, siis tähendab see oluliselt kõrgemaid transpordikulusid ühe tooteühiku kohta.
    Samas on ka igapäevased riskid suuremad (logistikapartneri kvaliteet, ekspordi ja impordi regulatsioonid jm). Paljud ettevõtted ei saa sellist "luksust" endale lubada. Mida suurem kogus on võimalik korraga transportida, seda väiksem on transpordikulu tooteühiku kohta. Eriti suur kokkuhoid saavutatakse, kui hea planeerimisega suudetakse osa kaupa meritsi saata, mille kulude tase on märkimisväärselt madalam.
    Suured logistikaettevõtted on turule toonud mitmeid huvitavaid kombineeritud transpordi lahendusi, mis nutika kasutamise läbi olulist kulusäästu annavad.
    Paljud ettevõtted tarnivad tootmissisendeid Aasiast, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi Aasia ettevõtete toodangu kvaliteet näitab tõusutrendi, peab hankijaid hoolikalt valima, et tagada kvaliteetne lõpptoode ja vähendada tarnijariski. Koostööd alustades peab kontrollima tarnija kvaliteeditunnistusi ja tootmissertifikaate, turvalisus- ning ohutusnõuete täitmist.
    Usaldusväärsetes tehastes toimib n-ö kolmanda osapoole kvaliteedikontroll. Siin on oluline osa ka logistikapartneritel. Globaalseid logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted on välja töötanud erinevaid programme hankijate haldamiseks ja nende kvaliteedi jälgimiseks. Kindlasti peab hindama tarnija jätkusuutlikkust - tootmisvõimsust ja finantsnäitajad. Unustada ei tohi ka makroökonoomilisi suundumusi hankija riigis.
    Praeguses majandusolukorras jälgitakse üha täpsemalt klientide krediidiriski, karmistatakse krediteerimise reegleid, et minimeerida halbasid võlgasid. Sellest ainuüksi ei piisa, jälgida on vaja ka võtmetarnijate riski.
    Olemasolevaid tarnijaid peab regulaarselt auditeerima, et olla kindel koostöö kasulikus jätkumises ja leida arengukohti koostöö parendamiseks. Ka paljud Eesti toomisettevõtted käivad Aasias oma tarnijaid iga aasta auditeerimas.
    Kindlasti ei tohi tarneahelat optimeerides keskenduda ainult kulude vähendamisele. Lähenema peab üldisemas plaanis - kohati võib kulude osaline kasv tähendada ettevõttele paremaid üldtulemusi.
    Autor: Magnus Lepasalu
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallink pea kahekordistas jaanuaris reisijate arvu
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.