Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nüüd vaatame tõele näkku

    Island saabus Eestisse. Nädalavahetusel kustutas SEB üle 3000 ettevõtte ja eraisiku kontolt iga kaheksanda krooni, sest oli investeerinud Islandi pankade võlakirjadesse. Kustutas nende kontolt, kel juhtusid reede õhtul olema SEB Likviidsusfondi osakuid. 3000 firma, asutuse ja eraisiku kontolt kadus 200 miljonit krooni, sest pank hindas varad alla ja jättis riski kliendi kanda.
    Olukorras, kus kõigi fondide väärtus kukub, polekski see tähelepanuväärne, kui poleks üht suurt "aga". Nimelt müüs SEB seda fondi kui alternatiivi hoiusele, toonitades nullriski, täpsemalt, rääkimata midagi riskidest. Räägiti 100kroonise fondiosaku garanteerimisest. Seesama osak maksab nüüd 87 krooni. Isegi Eesti Panga nõukogu eksesimees, kes sinna oli raha pannud, avaldas eile hämmastust. Tallinna linn ähvardab koguni raha SEB pangast välja viia.
    Eilses Äripäevas teatas Trigon, et peatab 250 miljoni kroonise mahuga Uus-Euroopa väikeettevõtete fondi osakute tagasivõtmise kuuks ajaks. Trigon pani klientide raha sisuliselt moratooriumi alla. Tõsi, tuleb tunnustada, et Trigon selle seaduses investorite kaitseks ette nähtud sammu astus ja avalikult teatas. Kuuldavasti on teisigi Eesti turul tegutsevaid fonde väljamakseid peatanud, ent pole sellest avalikult teatanud. Kuid ajastus, vaid päev pärast SEB Likviidsusfondi...
    Ma kardan, et SEB ja Trigoni sammud toovad kaasa inimeste ja ettevõtete lahkumislaine fondidest, v. a miinuses pensionifondidest, kust õnneks või kahjuks välja tulla ei saa. See omakorda võib tähendada veel rea investeerimisfondide väljamaksete peatamist, sest nende investeeringud on varades, mis pole piisavalt likviidsed ja mille müümine tähendaks väga suuri kaotusi.
    Kõik taandub usaldusele. Usaldust vajab praegu iga pank ja fond. Jutt on klientidele riskide teavitamisest ajal, mil pankadel ja fondidel on juba hästi teada, et tõsised kaotused on käes.
    Paralleeli võib tõmmata pensionikindlustuse reklaamimisega, kus pangad presenteerivad meile rannaliival palmide all peesitavaid vanainimesi. Riskidest ei räägita.
    Kui Äripäev kevadel kirjutas rämpsvõlakirjadest ja rämpsaktsiatest, mida meie fondid on täis, tundus see mõnele veel kauge ja teoreetiline. Nüüd enam mitte. Nüüd on tuhanded investorid õigusega mures. Samamoodi on õigusega mures maksumaksjad, kes jälgivad riigikogus järgmise aasta riigieelarve arutelu, millele said erakonnad eilseni parandusettepanekuid esitada. Samal ajal teavad kõik, et miljonite ümberjagamine riigikogu saalis on pelk mäng paberil, sest kuni 10 miljardile kulutatavale kroonile puudub kate.
    Samal ajal räägib rahandusminister, et esimeses kvartalis hakatakse eelarvet restruktureerima. Minu meelest tuleks koalitsioonil kohe alustada süsteemsete reformidega.
    Milleks venitada veel mitu kuud? Mis usaldust see riigieelarve kodanikes tekitab? Mis usaldust selline tegutsemine riigikogu vastu tekitab?
    Ka pangad ja fondid peaksid praegu tõele näkku vaatama ning oma klientidele, kes on neile raha usaldanud, seisu lahti rääkima ja pakkuma ka lahendused.
    Lahendus ei ole vaikimine ja toote edasimüümine seniste hüüdlausetega, kuni seis on nii hull, et tuleb investeeringuid maha kirjutada või lausa klientide raha külmutada.
    Aga pole halba ilma heata. Nüüdse tõele näkku vaatamise ajal eraldatakse terad sõkaldest, just nii nagu kümme aastat tagasi börsilanguse ja Vene kriisi ajal, mil mitmed toona hea renomeega fondijuhid põrmu paisati.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.