Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikefirmal pole fondist veel niipea abi loota

    Standardi juhi ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvates on praegune olukord töötukassast makstavate koondamishüvitiste asjus absurdne. "Maksavad ju kõik töötuskindlustusmakseid, aga väikefirmadel pole koondamise korral mingit tuge töötukassast loota," ütles ta. "See olukord, mis praegu valitseb, on väikefirmade suhtes ebaõiglane."
    Veskimägi sõnul polnud probleem varem eriti päevakorral, sest ettevõtetel oli pigem töökäte puudus, kui et neid üle jäi. "Nüüd juba pool aastat hõõgub see probleem tuha all ja süveneb," ütles ta. "Positiivne on aga muidugi see, et uus töölepinguseadus peaks selle ebavõrdsuse kaotama ning ettevõtteid hakatakse kohtlema võrdselt."
    Uue töölepinguseaduse peaideoloog Reformierakond tahab praegu riigikogus teist lugemist ootava seaduse jõustada nii kiiresti kui võimalik ehk juba järgmise aasta juulis.
    Töötukassa maksab praegu kollektiivse koondamise hüvitist vaid juhul, kui ettevõte koondab korraga vähemalt viis töötajat. Vähem töötajaid koondav väikeettevõte töötukassa abile loota ei saa, kuigi töötuskindlustusmakseid maksab ta sama põhimõtte järgi mis suurem firma.
    Uus töölepinguseadus aga kaotab mõiste "kollektiivne koondamine" ning kõik tööandjad saavad üle kahe kuu pikkuse koondamishüvitise väljamaksmisel taotleda hüvitist töötukassast.
    Kui jätkuks senine süsteem, maksaks töötukassa järgmisel aastal kollektiivsete koondamiste hüvitistena välja hinnanguliselt 69 miljonit krooni, kuid uue töölepinguseaduse jõustumise korral tõuseb see summa 187 miljoni kroonini.
    Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõi eelmise nädala "Foorumi" saates näite kümne töötajaga väikefirmast, mille juht on tootmismahu vähenemise tõttu sunnitud kolm pikaaegset töötajat koondama. Sellisel juhul peaks firma korraga koondamishüvitistena välja käima summa, mis võib koguni küündida töötaja aastase palgafondini. Sellise summa korraga väljamaksmine võib väikefirmale olla nii koormav, et firma on sunnitud tegevuse üldse lõpetama ning tööta jäävad ka ülejäänud inimesed.
    "Uus töölepinguseadus tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta, see kaotaks praeguse ebavõrdse olukorra väiksemate ettevõtete jaoks," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie.
    Kuni üheksa töötajaga mikroettevõtteid on Eestis ligi 35 000 ning need moodustavad 80 protsenti ettevõtetest.
    Raie tõdes, et otseselt pole ükski väikeettevõtja veel kojale kurtnud, et koondamiste hüvitamisel valitseb ebavõrdsus. "Ilmselt koondatakse rohkem suuremates firmades, väikefirmades üritatakse pigem töölepingud lõpetada teisiti või korraldada töö ümber, sest koondamine on kallis."
    Kinnisvarahaldusfirma AS Deljuan koondas kevadel neli ehitusosakonna töötajat, nüüd töötab ettevõttes 38 inimest. Töötukassa ei katnud sellest koondamisest midagi. "Muidugi oleks meil olnud hea meel, kui töötukassa oleks osa koondamisrahast kinni maksnud - töötuskindlustusmakseid oleme ju korralikult teinud," ütles personalijuht Inga Kirmjõe. "Koondamisele kulunud raha oli meie jaoks ikka päris suur summa, sest iga inimene sai sisuliselt nelja kuu palga."
    Kirmjõe sõnul mõtet, et koondaks hoopis viis inimest, ei olnud, sest koondamine käis mitmes etapis. "Me koondasime selle järgi, kuidas töö otsa sai, ja püüdsime kuni viimase võimalusi inimesi tööl hoida," rääkis ta.
    Töötuskindlustusseaduse tegemise ajal (2000-2001) pöörati tähelepanu suurettevõtetes toimuvatele kollektiivsetele koondamistele, mis olid sel ajal päevakorral.
    Probleem on praegu selles, et näiteks kümne töötajaga ettevõte saab koondamiskulusid töötukassaga jagada vaid siis, kui ta koondab vähemalt poole oma töötajatest, samas saja töötajaga ettevõte peab koondama vaid 10 protsenti. Ebakõla on töötukassa nõukogus korduvalt arutusel olnud ja uus töölepinguseaduse eelnõu tagab koondamiskulude koormuse jagamise töötukassaga kõigi koondamisjuhtude korral, olenemata tööandja suurusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.