Abi Ida-Euroopale

Piirkond on Lääne-Euroopale oluline kaubanduspartner ning "vana" Euroopa pangad on regioonis aktiivseimad laenuandjad.

Ida-Euroopast on saamas tõsine riskikoht, ütles UBSi panga peaökonomist Stephane Deo. 30% euroala ekspordist läheb Ida-Euroopasse ning kui neis riikides nüüd nõudlus järsult pidurdub, on see majanduslangusega flirtivale vanale Euroopale suur löök. Enim kannataksid ekspordi kahanemisest Saksamaa ja Holland.

Alles mõni nädal tagasi avaldas Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet lootust, et jõudsama kasvuga Ida-Euroopa ja arenevad turud aitavad ka euroala majanduse mõõnast välja. Nüüd kahandab nafta hinna langus Venemaa ostujõudu, Hiina SKP kasv võtab tuure maha ning Kesk- ja Ida-Euroopa valuutad ja börsid on surve all.

Lisaks ekspordile on Euroopa pangad arenevatele turgudele (mitte üksi Kesk- ja Ida-Euroopasse) kordi rohkem laenu andnud kui USA ja Jaapani pangad. Investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul on Euroopa pangad arenevatele turgudele laenanud 3,5 triljonit dollarit, sellest Ida-Euroopasse 1,5 triljonit dollarit.

Eriti aktiivsed laenuandjad on olnud Austria, Šveitsi, Hispaania ja Rootsi pangad. Austria pankade laenud Ida- ja Kesk-Euroopasse on suurusjärgus 80% Austria SKPst, kokku 297 miljardit dollarit. Austria pangad on suurimad laenajad ka Ungaris ja Ukrainas, mis mõlemad on juba abi palunud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF).

Sel nädalal kohtunud Suurbritannia peaminister Gordon Brown ja ELi eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy arutasid ühe pakilisema teemana ka Ida-Euroopa abistamist praeguses kriisis. "IMFil endal on 250 miljardit dollarit," ütles Brown. "Võib-olla sellest ei piisa. Suured ülejäägiga riigid saaksid siin oluliselt abistada," ütles Brown, pidades silmas Hiinat ja Lähis-Ida naftariike.

Esimese Euroopa Liidu riigina sai sel nädalal suure välisabi paketi Ungari - kokku 25,1 miljardit dollarit IMFilt (15,7 mld), Maailmapangalt (1,3 mld) ja Euroopa Liidult (8,1 mld).

Danske Bank avaldas seepeale imestust, et abipakett nii suur tuli. "See näitab ilmselgelt, et finantskriis on Kesk-Euroopas tõsisem, kui paljud turuosalised seni tunnistada soovisid," kirjutas pank oma analüüsis.

Danske Bank eeldab, et Euroopa Liit ja IMF annavad lähiajal teada täiendavatest abimeetmetest Kesk- ja Ida-Euroopale. Esimeses järjekorras vajaksid stabiliseerivat abikätt Balti riigid, Rumeenia ja Bulgaaria.