Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva rikaste TOP: Joakim Helenius - Kindlakäeline visionäär

    Loomulikult pole tegemist summaga, mis Soomes sündinud ning Hiinas, Saudi Araabias, Saksamaal ja Inglismaal elanud Heleniusel niisama kontol lebab. See on summa, mis kajastab vara, mis talle kuulub, ehk raha, mida ta omandi müügist teenida võiks.
    Helenius ise arvabki, et järgmisel aastal on ta juba mõni koht madalamal positsioonil, sest tema vara väärtus tõenäoliselt langeb.
    Just taoline mees ta ka on - vaatab tulevikku. Mitte, et Heleniuse kontorilaual oleks kristallkuul abiks, vaid pigem just oma aastatepikkuste kogemuste tõttu leiab mees, et hindab tulevikus toimuvat ehk paremini, kui teised.
    "Kui majandusmudelite probleem on selles, et nad vaatavad liialt minevikku, siis mina oma subjektiivsete arvamustega püüan tunnetada, mis tulevikus toimuma hakkab. Sellepärast ei nõustu ma ka mõnikord ametlike prognoosidega," lausub ta.
    Soov majanduslikest protsessidest aru saada ning mõista, mis maailma pöörlema paneb, on ka põhjuseks, miks Helenius mainekas Cambridge'i Ülikoolis just majandust õppima läks.
    Üks prestiižikas koht teise järel tõusis ta karjääriredelil, käies läbi Goldman Sachsi, aidates kaasa Nordea panga sünnile ning tõustes Merrill Lynchi juhatuse liikmeks.
    "Merrill Lynch tegi mulle ühe neist pakkumistest, millest ei saanud keelduda," naerab ta. Ometi sellest ei piisanud ning pärast Berliini müüri langemist leidis ta õige hetke olevat omal käel tegutsema hakata.
    "Oleksin võinud ka sinna jääda ning palju raha teenida, kuid siis poleks ma saanud töötada millegi kallal, millesse tõeliselt usun," seletab ta, pidades silmas võimalust aidata üles ehitada aastaid varjus olnud Ida-Euroopat.
    "Võtsin siia tulles suure riski, kuid minu eelis oli see, et võisin seda endale lubada. Mulle maksti mitmete aastate jooksul väga väga hästi, mistõttu minu ja mu pere elustiil selle all ei kannatanud," tunnistab ta.
    Põhjus, miks Helenius just Eestisse pidama jäi, peitub Hoiupangas. Kuuldes, et keskpank plaanib osa Hoiupangast Eesti erainvestoritele anda, seadis temagi sammud siiapoole, lootes koogist tükki saada. Kuid ei saanud.
    Tõenäoliselt aga mitte kahjuks, kuna mõne aja pärast lõi ta käed hoopis Hansapangaga. Nii loodigi Hansa Investments, millest kasvas välja Trigon Capital.
    Hansapank ning selle minek Swedbanki kontrolli alla näib Heleniust siiani närivat. "Mind on kritiseeritud, et aitasin Swedbankil Hansapangas enamusosaluse saavutada, mis oli suur löök eestlaste eneseuhkusele. Ma ei kahetse seda, ütleksin isegi, et tegutsesin Eesti majanduse heaolu nimel," räägib mees. Ta põhjendab, et praeguses majandusseisus oleks Eesti suures Islandi tüüpi ohus, kui Hansapank oleks kohalikes kätes, sest sel juhul sõltuks ta ka rohkem teiste pankade laenurahast.
    Helenius jätkab, et on väga pettunud selles, et Eesti ärimehed ei vaata, mis toimub mujal. "Kui lähen inimestega kohtuma, on ainus ärileht, mida näen, Äripäev. Nad ei loe Financial Timesi, Wall Street Journalit ega muid rahvusvahelisi lehti. Kui nad seda teeksid, oleks neil parem nägemus, mis äris mujal toimub, ning saaksid trendidest aru," on soomlane kindel.
    Pärin, et kas ta ei ole mõelnud näiteks, et raha, mis ta siinsetelt ettevõtetelt teenib, peaks kohalikele minema.
    "Selline asi, et ainuke viis investeerida mingi riigi firmasse on olla selle riigi päritolu, oleks tagasiminek kiviaega. Loodan, et seda kunagi üheski demokraatlikus riigis ei juhtu," ütleb ta kindlalt ning jätkab, et see poleks ka eriti loogiline. "Trigon on grupp, mis annab tööd eestlastele, kes töötavad Ida-Euroopa ja muude riikide investeeringute kallal. Me tekitame raha ja sissetulekut eestlastele," sõnab ta. "Ootan endiselt seda päeva, kui keegi ütleks mulle: "Aitäh, Joakim, et Trigoni Eestisse lõid, Eesti saab sellest väga palju kasu." Mis on ka tõsi - inimesed panustavad ju tarbimisse."
    Mis puutub aga inimestesse, on Heleniusel oma kindlad tõekspidamised. "Kui tahad Trigonis edukas olla, pead leppima sellega, kuidas asjad toimivad," sõnab firmajuht, jätmata mingit kahtlust, et on üks tee - tema tee. "Visioon peab ju kuskil tulema," ütleb ta ise natuke leebemalt.
    Visioon, mille olulisust Helenius korduvalt rõhutab, on ka põhjus, miks eelmisel aastal lahkusid mitmed Trigoni võtmetöötajad eesotsas Kristel Kivinurm-Priisalmiga ning rajasid konkureeriva ettevõtte Avaron.
    "Lahkumine oli tema otsus," ütleb Helenius. "Loodan, et nad jäävad rasketele aegadel ellu. Paljud inimesed, kes Hansapangast või Trigonist lahkusid, on nüüd avastanud, et ellu jääda on väga raske. Firmat juhtida pole nii lihtne kui suures firmas laua taga istudes ümberringi toimuvat vaadates tunduda võib."
    Mis puutub aga visioonidesse, oleks Heleniuse arvates Eestil ka ühte hädasti vaja. "Kui Eesti tahab saada rikkaks riigiks, peab selleks olema ühtne visioon."
    Tunnen teda ärikolleegina, olen tema äridesse investeerinud.
    Joakimit iseloomustavad paremini kaks asja - ta on visionäär ja ettevõtja. Tal on palju ideid. Mõned neist on realistlikud, teised jällegi mitte. Aga selline üks inimene peakski olema.
    Mäletan, kui 1990ndatel oli suur uudis, et Eesti ärimehed käisid Lätis. Seda võeti tähtsa asjana, et näete lähme meiegi, eestlased, rahvusvahelisse ärisse. Joakim tegutses aga juba sel ajal rahvusvaheliselt ja suurematel turgudel.
    Pioneerlus ongi see, mis teda iseloomustab. Ta otsib uusi tooteid, inimesi ja ärinišše. On fokuseeritud ja visa.
    Autor: Gert D. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.