ELi eelnõu püüab piirata padaajamist reitinguagentuuride poolt

31. oktoober 2008, 12:00

Euroopa Liidu ametnikud annavad
viimast lihvi eelnõule, mis peaks ära hoidma reitinguagentuuride suhetes nende
klientidega huvide konflikte, mis võivad viia hindamistöös ebaadekvaatsete
tulemusteni.

"On üldtunnustatud fakt, et krediidireitingu agentuurid andsid tugeva panuse praeguse finantskriisi tekkesse sellega, et alahindasid struktureeritud laenutoodete krediidiriske," seisab eelnõus International Herald Tribune teatel.

Valdav enamus hüpoteekidega seotud toodetest said kõrgeima reitingu ning turutingimuste halvenedes ei rutanud agentuurid neid hinnanguid korrigeerima: "Struktureeritud finantsinstrumentidele antud hinnangute mõnigi kord vilets kvaliteet mõjutas arvestatavalt praeguse kriisi teket."

Kõnealuse kava järgi peavad agentuurid avalikustama oma töömetoodika ning alluma reeglitele selle kohta, kuidas nende personali tasustatakse ning kui kaua võivad need inimesed ühe kindla kliendiga järjest töötada.

Eelnõu peegeldab Euroopa riigijuhtide karmi kriitikat ses vallas. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy süüdistas agentuure suutmatuses ära hoida globaalseid finantsturgude tabanud häda. Kui plaan saab heakskiidu, lõpetab see Euroopa krediidireitingu agentuuride toimimise paljalt eneseregulatsiooni varal ja viib Euroopas asjad sarnasemaks USAga, kus riik on sektorit reguleerinud alates 2007.a. keskpaigast.

Investorid juhinduvad juhtivate reitinguagentuuride nagu Moody's, Standard Poor's ja Fitch hinnanguist rahapaigutuste kvaliteedi hindamisel. Kuid finantskriis on tõstnud esile mure asjaolu pärast, et reitinguagentuuridele maksavad tasu ettevõtted, kelle krediidikõlbulikkust parasjagu hinnatakse. Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Charlie McCreevy kavatseb uue seaduse novembris välja lasta.

Ta on europarlamendis sotsialistlikelt saadikuilt kaela saanud rünnakuid selle eest, et pole finantsteenuste valdkonda varem suutnud piisavalt reguleerida. Eelnõu vajab seaduseks saamiseks heakskiitmist kõigi 27 liikmesriigi ja europarlamendi poolt. Esmane vastutus agentuuri tegevuse lubamise ja järelevalve eest lasub eelnõu kohaselt riigil, kus too baseerub. Riikide vastavaid asutusi koondaval Euroopa väärtpaberiregulaatorite komiteel on koordineeriv ja nõuandev funktsioon.

Seadus põhineb rahvusvahelise väärtpaberiregulaatorite organisatsiooni välja töötatud vabatahtlikul koodeksil. Püüdes vältida huvide konfliktide tekkimist ja nõudes firmadelt oma töömeetodite avalikustamist, püüab see ergutada uute agentuuride turule tulekut. Töötajate tasu ei tohi olla seotud hinnatava ettevõtte poolt makstava summaga. Palga suurus peab "tulenema eelkõige töö kvaliteedist, täpsusest, põhjalikkusest ja aususest." Üle 50 töötajaga agentuurides kehtestatakse kord, et töötaja võib ühe kliendiga tegeleda maksimaalselt neli aastat, vältimaks liiga lähedaste suhete kujunemist. Enne sama kliendiga uuesti tööle asumist peab siis järgnema kaheaastane paus. Hindamistööga paralleelselt ei tohi osutada ettevõttele konsultatsiooniteenust.

Uus seadus on asjatundjate sõnul vältimatu, kuna eneseregulatsiooni variant on osutunud ebaõnnestunuks, mõnede arvates läheb McCreevy plaan aga liiale. Brüsselis asuva Euroopa poliitikauuringute keskuse esindaja Karel Lannoo sõnul ei ole poliitikutel muud valikut peale regulatsiooni tugevdamise, vabatahtliku käitumiskoodeksi järgimise vajalikkusest on nad rääkinud juba kümme aastat ning nii ei saa jätkata. Siiski on risk sektori jaoks liiga detailse "mikroregulatsiooni" tekkeks, samuti ei aita need ettepanekud vähendada suurte reitingufirmade domineerimist Euroopas, märkis ta.


Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. October 2008, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing