Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas oleme ikka õigel teel?

    Big hat, no cattle - ütleb Texase vanasõna, mis ümberpanduna tähendab - väline rikkus seda reaalselt omamata. See ütlus seletab väga hästi Läänemaailma, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvat. Kuid on ka alternatiivne tee - see, mida viljeldakse Aasias.
    Läänemaailma heaoluühiskonda ei saa muidugi võtta üheselt - on lõhkilaenajad Anglo-Ameerika maad ja väheke konservatiivsema laenamise ja säästukultuuriga Kesk-Euroopa maad (nt Saksamaa, Šveits).
    Lugesin üht huvitavat Ungari panga OTP investoritele suunatud presentatsiooni - mis veab meil (Kesk-ja Ida-Euroopas) nõudlust ja pakkumist ja kui erinev on see Aasiast.
    Lühidalt kokku võttes: me armastame tarbida justkui poleks homset päeva.
    Me oleme asjade kummardajad. Miks? Kas tõesti kardame, et homme on poeletid tühjad, kui täna ei osta - nagu nõukogude ajal? Pigem siiski tahame kohe elada väliselt väga hästi, nagu Läänes elatakse, kuid selleks võimalusi omamata.
    Ja siis tulevad mängu laenud, mida ohtralt kasutame tarbimiseks. Kuid iga laenuga jõuame täpselt vastupidisesse suunda Lääne rikkuse teel - jääme aina vaesemaks, ka intressi tuleb maksta. Sisuliselt laename enda homseid sissetulekuid selleks, et täna asju hankida.
    Kui meil ei ole Lääne sissetulekute taset, siis peaksime sellest lähtuvalt ka elama. Millegipärast on kogu Kesk-ja Ida-Euroopa suures illusioonis - jõuame kiiresti Läänele järele. Aga selleks kulub ilmselt terveid põlvkondi, praeguse põlvkonnaga ei jõua me Lääne elatustasemeni.
    Kuigi me loome varade baasi (hoiustades, investeerides ja ostes laenuga eluasemeid), on meie fookus selgelt tarbida üha sarnasemalt rikaste Lääne riikide elanikega ehk üle oma võimete.
    Meie riskitaju on kahanenud - Venemaal veel tänu hiljuti nafta hinnatõusust tekkinud rikkusele, meil tänu Euroopa Liitu kuulumisele. Madalam riskitaju on kahjuks võrdunud uljama laenude võtmisega.
    Eestis ja ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad paljud välispangad, kes on vabad laenude andmises. Pankade jaoks on atraktiivsem anda laene (kasvatada kiiresti mahte), selle asemel et korjata madala marginaaliga sääste.
    Aasias on fookus täiesti erinev. Selle võiks võtta kokku sõnadega - ma ehitan vundamenti oma perekonna jõukusele. Ja selle saavutamiseks on tähelepanu säästmisel ja kodumajapidamiste rahalisel stabiilsusel.
    Tarbimine kasvab Aasias pigem sarnaselt sissetulekute kasvuga. Kas panite tähele? Mitte selle alusel, palju meie arvates meie sissetulek kasvab ja kui vabalt on laene saada, vaid sellel, palju ollakse rohkem teeninud.
    Aasia ei armasta laenu võtta. Ühest põhjust sel pole, kuid ilmselt on selle taga väga tugevad kultuurilised tõekspidamised. Kinnitust selle tee õigsusele saadi Aasia kriisis. Ja kuna Aasia pangandusturud ei ole nõnda avatud välismaisele konkurentsile, ei ole pangad ilmtingimata huvitatud laenude andmisest. Ja neil on selleks hea alternatiiv - suured säästud võimaldavad teenida korralike marginaale hoiuseid sisse võttes ja ettevõtetele või välismaale laenu andes.
    Aasias võtavad kodumajapidamised laenu, kui on häda käes. Meie - kui seda on saada ja tekib soov midagi poest osta. Aasias on säästud, meil mitte eriti. Meil on laenud, Aasias mitte eriti.
    Kuhu on jäänud meie talupojatarkus? Kas taluperemees läks saagi koristamise järel linna ja lõi kogu saagist saadud raha ärides laiaks? Laenuotsuseid tehti vanasti väga põhjalikult kaaludes ja kindlasti mitte tühja-tähja ostmiseks.
    Mis on jätkusuutlikum - kas tarbida laenuga või säästes? Miks me oleme valinud vaeseks jäämise tee ajal, mil Aasia muutub aina rikkamaks? Kas me vajame ülivalusat Aasia kriisi kogemust Kesk- ja Ida-Euroopa kriisi näol, et me võtaksime päikeseprillid eest või oleme me suutlikud õppima?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
TextMagic kasvatas poolaastaga müügitulu 30% Poolaastal saadeti läbi platvormi 137 miljonit SMSi
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.