Vana ahi annab uue soojuse

Tunnustatud meistri kätetööna valminud ja korraliku tõmbega ahjud on olnud hinnatud paljudes majapidamistes. Ahi oli tehtud just nii ilus, kui leibkonna majanduslik seisus võimaldas ja tihtipeale oligi vanade hoonete siseruumides küttekolle täiesti omaette meistriteos.

Ja kui veel praegugi selline vana väärikas ahi alles, siis võimaluse korral tuleks see korrastada nii, et seda ka kütta saab. Kui parandamine aga liiga keerukaks ja kulukaks võib kujuneda, ei tasu seda siiski lõhkuda, vaid mõistlik on ahi alles jätta.

Kuna suursuguseid ja hästi säilinud kahhel- ja plekkahje on ainult vähestes majades ning nende korrashoidmine nõuab oskusi, siis vana küttekollet korrastada plaanides tuleb esimese asjana kohale kutsuda korstnapühkija ja lasta küttekolle korralikult üle vaadata.

"Esmalt tuleb ahju korralikult uurida, üle vaadata detailid ja välja selgitada, millised osad vajavad vahetamist ja mida saab veel kasutada. Suure tõenäosusega on uks kuumusest kahjustunud, kindlasti on palju pragusid ja äravajumisi koldes," selgitab korstnapühkija Madis Mäe.

Kuna restaureerimine on ajamahukas ja ka kulukas ning kui selline unikaalne ahi on majas olemas, soovitab OÜ Saare Kamin juhataja Ardo Läets siiski ahju säilitada, isegi kui seda ei köeta. "Praegu neid üldjuhul enam ei taastata, kuna restauraatoreid on vähe ja see on kulukas ettevõtmine."

Siiski ei tohiks restaureerimise mõtet päris maha matta, sest vanadest ahjupottidest on võimalik edukalt uus ahi üles laduda. Enne ahju lammutamist on oluline ahi täpselt mõõdistada. "Detailid, mida vähegi kasutada saab, tuleb uue ahju puhul kindlasti veel kord kasutusele võtta," räägib Läets. Ka ei tee paha ahju igast küljest pildistada.

Ahju lahtivõtmisel nummerdatakse kõik potid maalriteibist siltidega vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse paberile üles ja selguse mõttes võib kõik uuesti üle pildistada. Kui hakatakse pottahju lammutama, siis enne peab seda seest niisutama. Ja lammutatakse ikka ülevalt poolt alla, mitte vastupidi.

Uue ahju ehitamine on omaette kunst ja iga rea ladumine nõuab kannatlikkust ja aega. Enne ladumist alus tasandatakse ning looditakse üle horisontaal- ja vertikaalpinnad. Kuna esimene rida ahjupotte on otsustav, siis nende ladumine ja paigutamine pole naljaasi.

Esimene rida potte laotakse kas maalriteipi abiks võttes, et potid koos püsiksid või kinnitatakse need omavahel spetsiaalsete klambritega. "Pottide taha pannakse aga vanad tellised ja savisegu ning kolde võiks laduda uutest kividest," täpsustab Läets.

Nüüd peab see laotud rida terve öö kuivama, sest muidu hakkab see ülemiste raskuse all kõveraks vajuma. Kokku kulub väliskesta ladumiseks vähemalt poolteist kuni kaks nädalat.

Vähim aeg, mis valminud ahjul kuivamiseks kulub, on kaks kuud ja alles siis võib seda väga tagasihoidlikult kütta. Siis ei tohi kohe suurt tuld alla teha vaid esimene kütmine peab olema väga mõõdukas ja tasane.

Kui kahhelahjusid on vähestes majades, siis plekk-kestaga ahjusid on märksa rohkem.

Ka korstnapühkija Madis Mäe märgib, et tema on selliste ahjudega kokku puutunud ja korrastada on neid tunduvalt kergem kui kahhelahjusid.

"Plekkrõngad on võimalik liitekohtadest lahti võtta. Ahju sisemised osad on ehitatud kas püsti asetatud tellistest või on sees malmsilinder," selgitab korstnapühkija.

Kui plekkpinnal on roostekahjustusi, tuleb need korralikult töödelda ning alles siis võib peale kanda uue tulekindla värvi. Ja kui mõni plekkrõngas on liigselt kulunud, võib tellida plekksepalt vana järgi uue.

Autor: Marina Tigasing