Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro tulek ohus
Kriisi tõenäolisemaid tulemusi on see, et eurotsooni laienemisel on kriips peal. Pikk ja sügav globaalne majanduslangus paneb eurotsooni tõsise surve alla ning toob selgesti välja nende Ida-Euroopa maade haavatavuse, kes alles soovivad euroga liituda.
1998, kui euro käibele tuli, ütles Milton Fried-man, et euro tuleprooviks saab esimene tõsine üleilmne langus. Friedman pidas silmas seda, et raskel ajal ei sobi paljudele ELi riikidele eurotsooni ühesugune poliitika.
Hispaania kinnisvaramulli lõhkemine ja Itaalia rahaasjade kehv seis lubab öelda, et need kaks suurt pannakse enim proovile. Nemad vajaksid madalaid intressimääri ja nõrka valuutat, mille eurotsooni liikmelisus välistab.
Kui Hispaania ja Itaalia hädad kujutavad suurimat ohtu euro püsimajäämisele, siis praegu seisab Euroopa ees veel põletavam vajadus piirata finantsturgudelt levivat nakkust, mis ähvardab tema idaosa. Ungari, Island ja Ukraina on juba käinud IMFis. Valuutaturgude hädad on avaldanud mõju neilegi Ida-Euroopa maadele, kel head fundamentaalnäitaja. Suur mõju võib olla Austria, Saksa, Šveitsi ja Rootsi pangandusele - peamistele laenuandjatele.
Ida-Euroopa vastuvõtlikkust välisšokkidele näitavad selgemini erakordselt suured jooksevkonto puudujäägid, eriti Eestis ja Lätis. Asja teeb hullemaks see, et enne kriisi lubasid paljud maad oma valuutal tugeva euro suhtes kallineda, mis suurendas veelgi nende sõltuvust Euroopa eksporditurgudest.
Ida-Euroopa haavatavust näitab ülikõrge finantsturgude risk Baltimais, Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias, kus pangad enamjaolt välisomanduses, samuti on pangad andnud palju laene välisvaluutas, mis tähendab valuutade odavnemisel suurt lisariski. Ida-Euroopa riikidele teeb see äärmiselt raskeks Maastrichti kriteeriumide täitmise.
Nüüd, kus laenuturud on külmunud ja varade hinnad maailmas kukkunud aasta algusest üle 40 protsendi, pole kahtlustki, et nii USA kui ka Euroopa seisavad kõige hullema majanduslanguse lävel alates Teisest maailmasõjast. Kriisi mõjud annavad tunda majanduskasvus ja inflatsioonis.
Neilt, keda IMF aitab, peab ta nõudma ranget eelarvepoliitikat. Vaid siis püsib lootus, et valuutade nõrkus ei too neis maades kaasa kõrget inflatsiooni, mis võib euro nende käeulatusest minema viia.
Autor: Desmond Lachman