Veskimägi: Laari ettepanekuil kriisi lahendamiseks on jumet

IRLi esimehe Mart Laari poolt koalitsiooninõukogus ette kantud eelarveseaduse täienduste mõte on Veskimägi sõnul fikseerida 2009. aasta riigieelarve defitsiidi lagi, et see ei kasvaks potentsiaalse 8 miljardi krooni ehk Maastrichti defitsiidikriteeriumi piirile, vaid hoiaks selle orienteeruvalt 1 protsendi peal.

"Praegu ei arva ju enam mitte keegi, et 2009. aasta riigieelarve eelnõu on tasakaalus, ja ma pole näinud ka poliitilist tahet asuda kulusid veel maha tõmbama," põhjendas Veskimägi eelarveseaduse kahe täiendusettepaneku vajalikkust.

Esimene neist sätestab, et kui eelarve kulud ületavad tulude laekumist (välja arvatud välisabi sildfinantseerimiseks) enam, kui on kassareservi suurus, tekib valitsusel automaatne kohustus tulla välja kulusid vähendava negatiivse lisaeelarvega. "Selle sättega saab määratleda Eesti valitsussektori eelarve maksimaalse defitsiidi ja hoida ära tulude ja kulude vahe kontrollimatult suureks kärisemise," ütles Veskimägi.

Endine rahandusminister märkis, et selle sätte seadusesse kirjutamine võib ministeeriume ahvatleda 2009. aasta eelarve kulusid kohe aasta alguses lepingutega ära katma. "Selle vältimiseks tuleb tekitada täiendav kooskõlastusmehhanism, et 50 miljonist suuremad kohustused tuleb ministeeriumidel eelnevalt rahandusministeeriumiga kooskõlastada, et ei tekiks olukord, kus ühel hetkel kulusid vähendama hakates selgub, et kuskilt pole enam midagi vähendada," selgitas Veskimägi.

"Ega ma seal sisulist ideed ehk kokkuhoiu või lisaraha kohta ei avastanud. Pigem on tähenduslik eesmärgi ja vastutuse tunnistamine, samas koos umbusuga iseenda ja valitsuse vastu - milleks muidu kirjutada elementaarset asja iseendale seadusega ette," nentis riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi.

"Loodan, et need ettepanekud olid siirad, aga ma olen selles lootuses pisut üksi jäänud," lisas Ligi. Sõnades on Laar Ligi hinnangul õigel teel - Maastrichti kriteeriume ei tohi rikkuda ja euro peab olema vääramatu eesmärk.

Keskerakondlasest majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul on IRLi ettepanek äraunustatud vana, mida raskematel aegadel ka varem kasutatud on ning lähtub lihtsast printsiibist, et kui raha pole, siis seda lihtsalt pole. "Viimastel aastatel on raha laekunud ülearu palju ning on rohkem kulutamise ja positiivsete lisaeelarvetega ametis oldud," märkis Vitsur.

Problemaatiliseks võib see tema hinnangul osutuda aga suuremate ja pikaajaliste investeerimisprojektide puhul, millele ei saa niisama lihtsalt pidurit tõmmata.

Need kaks ettepanekut olid pigem selleks, et ajakirjanikud saaks Eiki Nestori käest arvamust küsida. Ja see tuli Laaril hästi välja. Ja see ei ole esimene kord. Ja see ei jää viimaseks korraks.

Laari ja IRLi ettepanekud on märgilised. Valitsusel on ja oli ja on ka tulevikus võimalus tulude-kulude vahekorras kavandatust erineva tulemuse korral esitada riigieelarve eelnõu riigikogule muudatustega. Seda ei pea valitsusele omaette paragrahviga meelde tuletama. Valitsus teab seda isegi.

Minu arvates ei esita riigieelarvet riigikogule ei peaminister ega rahandusminister, vaid valitsus tervikuna. Ei ole loogiline, et rahandusministrile antakse volitused otsustada alates teatud kulu tasemest, kas see on mõistlik või mitte.