Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondidel ka suur suurinvestoririsk
Möödunud kuu viimastel päevedel teatas varahaldusfirma Trigon Capital, et peatab kuuks ajaks Trigon Uus-Euroopa Väikeettevõtete Fondi osakutega kauplemise. Tegemist oli üsna jahmatava paneva teatega investorite jaoks niigi närvilistel aegadel, sest investorid on pidanud juba mitu aastat pealt vaatama, kuidas nende raha fondides lihtsalt kaob.
Paljud investorid ei ole väga kannatlikud olnud ning alates juunikuust on enamik fonde kaotanud kümnendiku kuni veerandi oma investorite arvust. Eriti ränk on paljude on fondide jaoks olnud oktoober, mil kaubeldud väärtpaberite arv on mitmete fondide puhul kasvanud eelnevate kuudega võrreldes mitmekordseks.
Nii oli Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel Trigoni Uus Euroopa fondiosakute kauplemismaht oktoobris pea 100 korda kõrgem kui septembris ning ületas selle aasta keskmist kauplemismahtu 20 korda.
Eesti suurima fondiosakute omanike arvuga SEB kasvufondi kauplemismaht oli oktoobris üle nelja korra varasemast kuu keskmisest suurem.
Muidugi ei pruugi see tähendada, et tegemist oli ainuüksi osakute müüjatega, aga siiski võib arvata, et ostjaid oli investorite hulgas liiga vähe.
Poolteist aastat tagasi kirjutasin Äripäevas arvamusartikli, kus võrdlesin meie fondihaldureid surmapõlguritega, kellel meeldib võtta kõrgeid riske ja hüpata vette tundmatus kohas.
Kirjatüki põhjuseks oli meie fondijuhtide strateegiad, mille kohaselt investeeriti peaaegu eranditult Kesk-ja Ida Euroopa riikidesse (mäletate võlusõna KIE), mida kaks aastat tagasi hakkas täiendama liikumine Lõuna-Euroopa endistesse idabloki riikidesse ning Kesk-Aasiasse (uueks võlusõnaks hakkas kujunema filmikangelane Borat).
Meie fondiinvestoritele tähendas see sisuliselt seda, et näilisusele vaatamata ei olnud tavainvestoril võimalik oma investeeringuid hajutada. Kohalike varahaldusfirmade hallatavas portfellides on kümnete kaupa erinevaid väärtpabereid, kuid kõik on nad ühest regioonist ning paljudel juhtudel suudavad fonde eristada vaid fondijuhid ise, kui nemadki.
Nüüd on tulemus käes. Professionaalid põletavad investorite raha juba mitu aastat (tuletan meelde, et ülemaailmne finantskriisi kestvust saame mõõta siiski ainult kuudega).
Investorite kaotused on olevalt valitud fondist kas suured või väga suured.
Paraku tuleb tõdeda, et lisaks geograafilisele riskile varitseb meie fondiinvestoreid veel üks miiniväli, mida võiks nimetada fondide kliendiriskiks. Nimelt paljude - eriti väiksemate varahaldusfirmade - fondide investeeringud kogunenud liialt üksikute suurinvestorite kätte.
Nii kuulub Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa Fondi ja Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fondi osakute väärtusest üle 90 protsendi kümnekonnale investorile.
Üksikute suurklientide osatähtsus ulatub vähemalt kolmandikuni praktiliselt kõikide fondide investeeringute mahust.
Seda, mis võib juhtuda, kui üks või mitu investorit soovivad üheaegselt fondist väljuda, nägime ehedalt Trigoni Väikeettevõtete fondi puhul.
Trigoni fondijuht Mehis Raud kinnitab, et "tavapärastes turutingimustes oleks olnud vajalik kogus võimalik müüa ühe päevaga".
"Kahjuks tuli aga müügiorder selle aasta ühel suuremal languspäeval, kus likviidsus väikeettevõtetel oli äärmiselt piiratud," nimetas Raud fondiosakute kauplemise peatamise peamiseks põhjuseks.Muidugi võib see nii olla, aga investeerimisega ongi see häda, et finantsturgudel on tihti väga palju emotsioone, mistõttu kipuvad protsessid ootamatult, teinekord isegi kõrvalistena näivate põhjuste tõttu eskaleeruma.
Seetõttu peangi suurinvestorite liigset kontsentratsiooni meie fondiinvestorite hulgas järjekordseks riskifaktoriks.
Tõsi, EVKs kajastatud statistika ei pruugi suurinvestorite puhul olla päris täpne, sest paljudel juhtudel on seal tegemist esindajakontodega (privaatpanganduse kliendid, välisinvestorid), mistõttu ei saa me päriselt teada, kui palju on suurinvestoreid päriselt.
Nii Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud kui Avaroni tegevjuht Kristel Kivinurm-Priisalm kinnitasid, et nende hallatavad fondid on likviidsed ning varade kvaliteet on hea.
Ilmselt see nii ongi, aga elu on näidanud, et must luik on viimasel ajal liiga sagedasti esinev nähtus.