Kaugkütte kallinemine ahistab ettevõtjaid

06. november 2008, 07:38

Kaugkütte järsk kallinemine sunnib
ettevõtteid järjest rohkem mõtlema alternatiivsete, tsentraalsest küttest
sõltumatute energialahenduste peale.

Järgmise aasta algusest kehtivad üle Eestimaa uued, senisest märksa kallimad soojusenergia hinnad.

Kuna valdavalt köetakse Eesti keskküttekatlamajasid maagaasiga, on hinnatõusu peamine mootor Venemaalt ostetava gaasi kuni 38protsendiline kallinemine. Kuni septembrini kallines maailmaturul ka nafta, mis vedas tõusuteele kodumaise põlevkiviõli hinna. Kerkinud on ka saastetasud.

Kõik see toob meile kevadise ajaga võrreldes keskmiselt kolmandiku võrra suuremad kaugkütte hinnad. Kui aga praeguseid hindu mõne aasta tagustega kõrvutada, on vahe kordades.

Nii suureneb Pärnumaal Vändra alevikus Fortumi pakutava tsentraalse kütte hind eelmise piirhinnaga võrreldes vähemalt neljandiku. Põhjus on selles, et mõni aasta tagasi ahvatles toona suhteliselt odav maagaas asula soojavarustust just gaasiküttele rajama.

Ligemale poole Vändras toodetud soojusest tarbib ASi Wendre sealne tootmistsehh. Wendre tegevdirektor Vahur Roosaar tunnistas, et Vändra tehase kütmiseks minev raha on iseäranis kütteperioodil firma jaoks oluline osa kuludest ning säärased järsud hinnatõusud mõjuvad halvasti.

"Meil käib koos soojatootjatega arutelu, kuidas maagaasil baseeruvas katlamajas saaks kasutada alternatiivseid kütteliike," rääkis Roosaar. "Tuleb see talv üle elada, järgmisel kütteperioodil saab sooja loodetavasti turbaküttel töötavast katlamajast."

Turba puhul on spetsialistid Roosaare sõnul lubanud, et Eestis on selle varud piisavad, et tagada turba kui kütuse suhteliselt madal hind pikaks ajaks.

Raplas, mida uuest aastat tabab kahekordne küttehinna tõus, pole firmadel, kel lokaalne küttevõimalus puudub, gaasiküttele arvestatavat alternatiivi.

Kuigi Rapla Plast tänu oma küttesüsteemile kaugküttest ei sõltu, on ettevõtte juhataja Erlend Tammenurm seda meelt, et sooja kallinemine annab firmadele kõva tagasilöögi.

"Kui räägime kütte kahe- ja kolmekordsest kallinemisest, siis on see oluline kulu, millele ei saa enam läbi sõrmede vaadata," nentis ta. "Arvestades praegusi kaugkütte hindu, võib mõnel juhul osutuda odavamaks elektriga kütmine."

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul loksuvad kõik kütteliigid piltlikult öeldes ühes maailmaturu anumas ning ühe või teise hind määratakse eelkõige selle energiasisalduse järgi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2008, 07:38
Otsi:

Ava täpsem otsing