Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
NO99 toob lavale oma 'Macbethi'
Ega NO99 lavastust ette kirjeldada lihtne ole, tuleb oma silmaga üle vaadata. Vaid pisukest abi saab lavastuse tutvustusest, mis ütleb, et tegu on looga sellest, kuidas ühel hetkel võib tunne olla suurem kui kogu eelnev elu.
Sõjamehele võib võim pähe lüüa ja hirm peale tulla, kui ta kuuleb ja näeb rohkem kui inimesed tema ümber. Julged mängivad ainult oma elu nimel.
Meenutada võib veel, et Jaan Tooming on (teatri)uuendaja aastast 1969 ning Anne Türnpu on soomeugri mõtte ja teatri uus tulemine. Kui lisada sinna NO99 noorte meeste fantaasiad, siis võibki ilmselt kindel olla, et see "Macbeth" on kõike muud kui teater, mille kohta kultuurihuvilised ütlevad ühest suust "väga hea" või "väga halb".
Ilmselt on lavastust vaatama minnes kasulik meenutada fakte teatriajaloost, mis "Macbethiga" seotud. Need panevad vägisi uskuma, et ütled teatris "Macbeth" ja needus tulebki kallale.
Mõned õnnetused, mis on kaasnenud Shakespeare'i lühima tragöödiaga: aastal 1606 oli maailma esietendus, leedit mängima pidanud poiss jäi palavikku ning suri. Shakespeare'il tuli ise tema osa ära täita.
1721 otsustas üks mees "Macbethi" etenduse ajal püsti tõusta ja teises rea otsas istuva sõbraga juttu rääkima minna, kuid see vihastas näitlejaid nii, et nad võtsid mõõgad väljad ja kupatasid mehed teatrist. Need tulid tagasi koos sõjaväega ja põletasid teatri maha.
1936 tegi Orson Welles "Macbethi" voodoo-variandi, trupis olid ka Aafrika trummarid ja nõid, kes muutusid kurvaks, kui kriitik Percy Hammond arvustas lavastust. Kriitikule pandi karmavõlg peale. Paari nädala pärast Hammond suri.
1947 pussitati näitleja Harold Norman kogemata lavastuse lõpus oleva mõõgavõitluse käigus surnuks. Harold hakkas kolmapäeviti teatris kummitama.
Jääb vist üle nõustuda tegijatega, et nõidust ja jõudu ei saa vahendada ega jutustada. Tuleb endal kallale karata. Mängivad Anne Türnpu, Jaan Tooming, Risto Kübar, Andres Mähar, Jaak Prints, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Tambet Tuisk, Sergo Vares. Kunstnik ja valguskujundaja on Airi Eras, hääleimprovisatsioon Anne-Liis Pollilt, video Liisi Eelmaalt.
Autor: Ülle Hallik