Rubla kaitsmine muutub Venemaale liiga kulukaks

Rubla nõrgenes terve protsendi võrra, tehes kuu aja kõige järsema kukkumise ning langedes madalaimale tasemele 2006. aasta veebruarist.

Päev varem oli Venemaa keskpanga juht Sergei Ignatjev öelnud, et pank võib leppida rubla nõrgenemisega. "Ma ei välista rubla kursile suuremat kõikumisruumi, praegustes oludes ilmselt tendentsiga nõrgenemise suunas," ütles ta.

Augusti algusest on rubla kaitseks kulunud viiendik keskpanga valuutareservidest, mis oktoobri lõpu seisuga olid 484,6 miljardit dollarit.

"Iga hinna eest rublat kaitsta ei tasu - see võib valuutareservid ära kulutada ja rublat kaitsta ei õnnestu ikkagi," ütles eile Andrei Šaronov, endine majandusministri asetäitja ja praegu investeerimispanga Troika Dialog tegevdirektor.

Analüütikud prognoosivad uueks tasemeks, kus keskpank rublat toetada püüab, 30,70 rubla valuutakorvi suhtes.

Läinud nädalal ütles ka presidendi majandusnõunik Arkadi Dvorkovitš, et Venemaa võib rubla kõikumisruumi laiendada, kui jooksevkonto ülejääk defitsiidiks muutub.

"Need sõnad tähistavad muutust varasemas parteiliinis, kus tippametnikud kordasid, et rubla nõrgenemiseks pole põhjust. Need kinnitavad meie hinnangut, et järsu devalveerimise asemel on tugev poliitiline eelistus rubla järk-järgult nõrgenemas," kommenteeris Goldman Sachs.

Kui nafta hind ei tõuse lähikuudel kõrgemale 70 dollarit barrelist, võib rubla devalveeruda 10-15 protsenti, prognoosib UniCredit. Investeerimispank Troika Dialog prognoosib rubla odavnemist kuni 30 protsenti.

Rubla nõrkuse taga on nafta hinna järsk langus, majanduskasvu aeglustumine ja investorite süvenev umbusk arenevate turgude suhtes. Börsiindeks RTS on tagurdanud 68 protsenti.

"Hirm on tekkinud," ütles Bloombergile Danske Banki arenevate turgude osakonna juht Lars Christensen. "See võib viia paanikamüügini, kui ka kohalikud turuosalised rublast lahti ütlevad," jätkas ta.

Esmaspäeval teatas Venemaa keskpank, et esialgsel hinnangul oli kapitali väljavool riigist oktoobris rekordiline 50 miljardit dollarit. See ei tähenda tingimata raha füüsilist väljaviimist, kajastades ka valuuta ostu, millega on tegelenud nii eriisikud kui ka firmad. Oktoobris võtsid hoiustajad suurimast pangast Sberbankist välja rekordilise summa - 80 miljardit rubla ehk 2,5 protsenti hoiustest. Riigilt saadud abiraha välja laenamise asemel valuutakontodele paigutanud pangad said aga peaminister Vladimir Putinilt esmaspäeval "viimase hoiatuse".

Väga imelik, et sellest mingi kõrge pangategelane räägib. Kui seda niimoodi prognoosida, võib see väga suure paanika tekitada.

Rubla kursi vabaks laskmine vähendab inimeste ostuvõimet, kuid ega sellega Venemaale toidukaupa juurde ei teki. Venemaa on toidukauba importija ja lähemal ajal ta selleks ka jääb.

Devalveerimine ettevõttele esialgu veel suuremat häda kaela ei too. Ostuvõime väheneb, aga toiduained on ikkagi viimane kaup, millest loobuda saab. Enne satuvad löögi alla muud asjad, nagu riidekaup ja lõbustused.

Üldiselt on jäätisemüügil niikuinii talvel halb aeg ja kui sellele lisandub veel ostujõu vähenemine, siis mingi mõju on sellel küll.

Mis puudutab Eesti ja Venemaa vahelist kaubandust, siis sellele võimalik devalveerimine suurt ei mõjuta, kuna kauplemine käib eurodes.