Maailm otsib väljapääsu teravast finantskriisist

Pigem on üksmeelt oodata ettepanekute osas, kuidas ära hoida finantskriisi muutumist ülemaailmseks depressiooniks ja langevate hindade nõiaringiks.

Teenäitaja rolli on võtnud Briti peaminister Gordon Brown, kes kutsub kõiki maailma riike korraga makse kärpima ja avaliku sektori kulusid suurendama. See ergutaks nõudlust ja annaks majanduskasvule tugeva tõuke, ehkki mündi teine pool on kasvavad defitsiidid. "Praegu on erakorraline olukord," põhjendas Brown, kes omal ajal rahandusministrina katteta lubadusi ei pooldanud.

"Koordineeritud tegevus annab suurema efekti," toetas mõtet ka IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, ehkki traditsiooniliselt on fond olnud range eelarvedistsipliini valvur.

Majanduse ergutamise mõtte on juba ellu rakendanud mitu G20 riiki. Viimati Hiina, mis teatas, et süstib majandusse maksukärbete ja riiklike investeerimisprogrammidega 586 miljardit dollarit. USA majandus, mida ähvardab tööpuuduse kasv 8,5%-le, vajab Nobeli värske majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani sõnul vähemalt 600 miljardi dollarilist rahasüsti, ehkki defitsiit on juba kärisemas triljonile dollarile. Eelarvekulutustega liialdamine on vähem ohtlik kui koonerdamine, kirjutas Krugman ajalehes New York Times suure depressiooni näitel.

Koordineeritud laenuintresside langetamist on riigid juba teinud - nüüd on vaja rahapoliitikat toetada ühiselt nõudlust stimuleerides.

Mis puudutab tippkohtumise teist peamist teemat - kuidas reformida maailma rahandussüsteemi, et ülemaailmne finantskriis tulevikus vältida -, selles peab üksmeel alles kujunema.

ELi eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy nõuab turgude üle rangemat kontrolli. Sarkozy sõnul on need ajad möödas, kus kõige jaoks oli üks lahendus - "dereguleerimine, konkurents ja vaba turumajandus".

Läinud nädalal Brüsselis kogunenud ELi ülemkogu sõnastas rea ettepanekuid, mis painutavad järelevalve alla muu hulgas maksuparadiisid ja riskifondid ning näevad Rahvusvahelisel Valuutafondil üleilmse finantssüsteemi stabiilsuse tagajana laiemaid volitusi. Konkreetseid tulemusi soovitakse juba 100 päeva jooksul, ning veebruaris järgmist tippkohtumist.

USA ei kiirusta. "See nädalavahetus annab maailma riikidele võimaluse astuda reformide teel oluline samm, kuid alles esimene samm," ütles USA rahandusminister Hank Paulson, soovitades praegu keskenduda majanduskriisi tõrjumisele. Küll aga on USA valmis moodustama töögrupid, mis hakkavad reforme arutama ja ette valmistama. USA uueks presidendiks valitud Barack Obama kohtumisel ei osale.