Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bo Lundgren: kõigeks peaks valmis olema
Intervjuu Bo Lundgreniga.
Mis olukorras on Rootsi finantssüsteem pärast riigilt saadud hädaabi?
Riskide poolest tunneb Rootsi pangandussüsteem end päris hästi - hoiused kasvavad ja vastupanuvõime on hea. Samas on pankadevahelisel turul usaldus jätkuvalt väga kehv, likviidsusprobleemid püsivad.
Kas jagate Rootsi keskpanga arvamust, et Rootsi riigi abipakett pankadele võib läbi kukkuda? Seni on ainult Swedbank sellega liitunud.
Pigem on see tugevuse märk, et Rootsi pangad liituma ei kiirusta. Kui pangal oleksid probleemid, siis pole pikalt mõelda. Esimesena liitus Swedbank, kes plaanib ühtlasi 12 miljardi Rootsi krooni eest aktsiaid emiteerida. Ka see lisab kindlust. Ma ei arva, et seda peaks käsitlema millegi negatiivsena. Garantiisüsteem on vabatahtlik, kuid hea oleks siiski kõigi pankade osalemine. Oleme programmi nii üles ehitanud, et kõigepealt sõlmitakse pankadega kokkulepe. See loob olukorra, kus vajadusel on kiiresti võimalik laenu saada. Kõik pangad peaksid vähemalt selle aluslepingu sõlmima. Ja ma usun, et nad seda ka teevad.
Mis nõu annate Rootsi panganduskriisi kogemuste põhjal Eesti valitsusele?
Isegi kui pangal on välisomanikud, peaksid Balti riikide valitsused valmistuma olukorraks, kus laenukahjumid järsult kasvavad. See võib tähendada, et laenude andmine kuivab kokku. Peab rääkima emapankadega, Rootsi valitsusega ja enda jaoks läbi mõtlema, et kui selline olukord tekib, mis me siis teeme. See ei pea nii minema, aga alati on hea valmis olla puhuks, kui laenukahjumid kasvavad oodatust suuremaks ja emapankadel on mingil põhjusel raskusi oma kohustuste täitmisega.
Kas Rootsi pangad võivad oma Eesti tütred saatuse hooleks jätta?
Ma ei usu, et Rootsi pangad vastutusest kõrvale hoiavad - aga see on vaid minu arvamus, mitte kindel teadmine.
Mida arvate Eesti valitsuse plaanist püüda nüüd igal juhul euro kasutusele võtta?
See on väga hea. Vaadake, mis toimub Rootsis. Rootsi kroon on dramaatiliselt nõrgenenud. Lühiajaliselt võib see ju ekspordile kasuks tulla, kuid pikas perspektiivis tekib sellest inflatsioonioht ja muud probleemid. Praegu me näeme, miks me oleksime pidanud rahvahääletusel eurole "jah" ütlema. Olen poliitikuna alati seda toetanud. Sama kehtib Eesti kohta, parem oleks eurokoostöös osaline olla.
Kas Eesti valitsus võiks eelarvedistsipliinis järele anda, et majandust ergutada?
Nii heade riigifinantside ja madala võlakoormusega riigil nagu Eesti on terve palett võimalusi, mille hulgast vajadusel valida.