• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Londoni riskifond ostis suure portsu Tallinna Vee aktsiaid

    Veel möödunud teisipäeva seisuga kuulus Parvus Asset Managementile vaid 1,99 protsenti Tallinna Vee aktsiatest. Nüüd on fondi osalus Tallinna Vees 11 protsenti. Aripaev.ee andmetel olid müüjaks Nordea Panga Soome kliendid.
    Eelmise nädala alguses tehti Tallinna Vee aktsiatega 106 miljoni krooni suurune tehing, mis annab alust oletada, et osa aktsiaid müüdi ka börsiväliselt. 700 000 väärtpaberit vahetas teisipäeval omanikku hinnaga 151,77 krooni aktsia.
    Tallinna Vee finantsdirektor Siiri Lahe ütles aripaev.ee-le, et oma osalust veefirmas suurendanud Londonis baseeruv riskikapitalifond Parvus Asset Management LLP on Tallinna Vee juhtidega regulaarselt kohtunud juba alates 2005. aastast.
    "Aga nad ei räägi meiega läbi enne oma ostu tegemist," lisas ta.
    Kokkusaamised on toimunud investorkohtumisteraames.
    Lisaks rääkis Lahe, et teine Londonis baseeruv riskikapitalifond Ako Capital on samuti järjepidevalt huvi veefirma vastu üles näidanud.
    Reedel sulgus Tallinna Vee aktsia 153,34 kroonil, aktsia käibeks kujunes 119 600 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.