Pentus: riik kärpigu oma tegevuskulusid

"See on ministrite jaoks arusaadavalt ebamugav, aga mugavaid lahendusi praeguses seisus enam olla ei saagi. Kui valik on riigiaparaadi kokkutõmbamise ja näiteks suuremahuliste investeeringute ärajätmise vahel, saab ilmselt iga vastutustundlik poliitik aru, mis on õige valik," selgitas ta.

Pentuse sõnul ühe miljardi krooni suurusest kokkuhoiust 2009. aasta eelarve tasakaalu tagamiseks ei piisa. "Miljardiline kärbe puudutab otseselt maksude väiksemat laekumist ja võiks jääda väljaspoole igasuguseid vaidlusi," lisas ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles, et eurole üleminekuks tuleb eelarvetasakaalule allutada kõik muud sihid ja eesmärgid. Tema sõnul on Eesti prioriteet number üks üleminek eurole hiljemalt 2011 aastal. Praeguste prognooside kohaselt võiks see olla võimalik, kuid vaid eeldusel, et Eesti suudab oma eelarve hoida Maastrichti kriteeriumitega ette nähtud piirides, sõnas Laar.

Tema kinnitusel sõltub järgmise aasta riigieelarve kärpe suurus rahandusministri esitatavast majanduskasvu prognoosist, mis aga kujuneb senisest selgelt väiksemaks.

"Kuna eelarve eelnõu aluseks olnud prognoosid ei pea paika, siis oli koalitsiooni otsus eelarvet kärpida möödapääsmatu. Vastavalt kärpe suurusele tuleb vähendada ka rahvusliku koguprodukti suurusest või maksude laekumisest tulenevaid kulutusi," lausus Laar.

"See on kahtlematult valus, kuid möödapääsmatu otsus, mis toob kaasa ebameeldivaid kärpeid ka mitmetel IRLi jaoks prioriteetsetel aladel," ütles ta.

Pentuse sõnul peab Reformierakonna fraktsioon tähtsaks ka peaministri juures tööd alustava eurogrupi kokkutulemist esimesel võimalusel. Eurole üleminekuks kulude kärpimine nõuab tema sõnul poliitilist tahet ja igapäevast ettevalmistust, millele eurogrupp peakski keskenduma.

Eurogrupp peaks hakkama koondama võtmeministreid euroküsimuses, valitsusliidu fraktsioonide esimehi, Eesti Panga ja kaubandus-tööstuskoja presidenti.