Firma peetud traktor talumehele kui uus

Uusi, läänemaailmast pärit põllutraktoreid on Eestimaal nüüdseks müüdud juba üle 15 aasta, esimesed uuena Eestisse toodud Valtrad-Valmetid jõudsid järelturule 1996. aastal.

Kui võtta põllutraktori kasutusajaks 12 000-15 000 töötundi, on poole sellest töötanud masina turuhind poehinnast keskeltläbi 50% madalam. Võib öelda, et enamasti on ostule kulutatud raha suhtes alati võimalik rohkem töötunde teha mõni aasta kasutatud traktoriga, mitte uuelt ostetud masinaga.

Näiteks Eesti suurimate põlluharijate sekka kuuluv Sadala Agro ei pea üldjuhul ühtegi traktorit kauem töös kui viis aastat, kusjuures traktor teeb selle ajaga 6000 töötundi. Kui nüüd selle traktori ostab järelturult üles mõni talumees, kelle vajadus on napilt 500 töötundi aastas, siis võib see masin tema käes oma senise eluea veel kahekordselt üle teenida.

Massey Fergusoni ja Claasi traktoreid müüva Kesko Agro Eesti tootejuht Urmas Nigula kinnitab, et MFi traktorid kestavad 15 000 töötundi, enne kui kapitaalremonti vajavad. Esimese ringi järelturule jõudvad masinad on töötanud umbes pool sellest.

"6000 tundi töötanud traktor on väärt veel vähemalt pool oma algsest hinnast," kinnitab Nigula.

New Hollandi traktoreid ja kombaine ning teiste firmade põllumajandustehnikat maale toov AS Tatoli ostab ja müüb põhitegevuse kõrval ka kasutatud traktoreid.

Ettevõtte juhataja Jaak Nõmmsalu sõnul tehakse seda aga olude sunnil ja iseenesest seondub kasutatud traktoritega vaid üks rist ja viletsus. Kui Tatolist uuena ostetud New Hollandi masinatega ei ole probleemi - neid pole Eestimaa põldudel jõutud veel päris loguks sõita, siis kõikvõimalike teiste markide tagasiostmisega tegeldakse küll puhtalt klientide võitmise eesmärgil.

"Klient on ju mugav. Ta tuleb meie salongi ja ütleb, et kui sa minu vana traktorit ära ei osta, siis mina sinult ka uut ei osta," selgitab Nõmmsalu. "Eks müüjaid ole igasuguseid, aga üldiselt tahab igaüks ju oma vana masina eest soolast hinda saada."

Tehing käib sääraselt, et kui põllumees soovib uut traktorit osta, raha tal liisingu kümne- ja viimasel ajal ka suuremaprotsendilise sissemakse tegemiseks aga pole, siis pakub ta oma vana traktorit, et selle hinnast katta esimene sissemakse.

"Selliste traktorite edasimüümisega on üks igavene häda. Ei ole kaugeltki nii, et saame need kohe kaubaks teha," tõdeb Nõmmsalu. "Meil on siin ka selliseid traktoreid, mis paar aastat platsi peal seisnud. Näiteks üks 1998. aasta Lamborghini, mida Eestis ammu enam uuest peast ei müüdagi."

Tingimustes pole suuremat vahet, kas osta uus või kasutatud traktor, mõlemaid saab liisida või kapitalirendile võtta. Tõsi - mida vanem masin, seda rohkem lisatingimusi laenuandja nõuab.

Levima hakkav teenuseliik on "sobilik traktor tellimisel". Klient saab esitada oma täpsed soovid, alates margist ja võimsusest, lõpetades vanuse ja hinnaga, ettevõte kammib läbi riikide traktoriturud ja suure tõenäosusega midagi sobilikku ka leiab.

Põhiline häda sellisel kombel hangitud traktorite juures on see, et puudub ülevaade nende senise eluloo kohta. Või kui ongi midagi kirjas, siis andmete adekvaatsuse osas puudub ikkagi kindlus. Kui garantii kaasnebki, siis üldjuhul see üle poole aasta ei küüni.

"Masina sisse ju ei näe. Me platsi peal vaatame, et traktor justkui töötab, aga kui talunik on selle oma põllule viinud, hakkavad asjad lagunema," räägib Jaak Nõmmsalu.

Suure osa üheksakümnendate teisel poolel ostetud traktorite tööressurss hakkab lõppema ja nad vajavad uuendamist. Samas soovivad paljud traktoreid soetanud ettevõtjad toona ostetud masinat uue vastu vahetada.

Vahetamise soov ei tulene mitte masina kehvast tööst, vaid selle põhjus on enamasti tööde tehnoloogia muutus (tootlikumad haakemasinad), kuhu senine masin enam ei sobi või pole selle kasutamine majanduslikult tasuv. Sageli on põhjuseks töömahu suurenemine ja olemasolevast masinajõust tuleb lihtsalt puudus kätte.

Kasutatud traktorite korrastamise ja remondiga tegelevad meil senini peamiselt uute traktorite müüjad. Uusi traktoreid müüb Eestis üle 20 firma, mis tähendab, et sama palju või isegi rohkem mitmete vahendajate näol on ka remonditöökodasid.

Firma, kes müüb aastas vaid mõne uue traktori, ei teeni piisavalt vahendeid, et pakkuda head remonditeenust (kesine kaader, puudub täiuslik sisseseade). Seda kinnitab senine praktika, et mitmete müügifirmade poolt tehtud traktorite taastusremondid tekitavad põllumeestes nurinaid.

Ilmselt oleks mõttekam, Eesti turu väikest mahtu silmas pidades, paari moodsa sisustusega korrastuskoja rajamine, mis tegeleksid kogu kasutatud traktorite ja teraviljakombainide remontimise ja ostu-müügiga. Lisaks remondipinnale peaks sellise asutuse juurde kuuluma ka sisehall korrastatud masinate väljapanekuks.

Selline investeering vähendaks kulusid ja suurendaks masinate edasist tööressurssi. Ostjat huvitab eelkõige hästi korrastatud masin ja soodne hind. Remonditud masinaga peaksid kaasas käima dokumendid, mis näitavad remondi sisu ja tööressurssi varu. Info peaks olema aus, nõksudeta. Oleks normaalne, et uue traktoriga kaasas käivasse hooldusraamatusse kantakse kõik tehnohoolded, rikked ja remondid, mis teeb traktori eluloo läbipaistvaks ja ausaks.

Loomulikult pole sellise ettevõtmise käivitamiseks vajalik rahapaigutus väike, kuid kasu hästi korrastatud masinate suuremast töökindlusest oleks lõpuks ikkagi oluliselt suurem.

Näiteid, kus selline süsteem edukalt töötab, võib leida Saksamaalt. Seal on traktorite korrastamise ja müügiga tegelevaid firmasid mitmeid. Müüki minevaid masinaid reklaamitakse muude kanalite kõrval ka oma infolehes, kus peale masina tehniliste andmete on kirjas väljalaskeaasta, tehtud töötunnid, hind, foto jm. Säärased ettevõtted on pälvinud kohalike põllumeeste kiituse.

Traktorite kasutatud peast maaletoomise ärimudel töötas Euroopa Liidu abiprogrammide alguseni. Kuna praegu makstakse uue masina ostu korral toetust kuni 50% uue hinnast, on kasutatud traktorite äri varjusurmas ja pakkumine ületab nõudluse.

Kasutatud traktori hind sõltub tootmisaastast ja töötundidest. Müügis olevate masinate seisukord on servast serva, kõik sõltub endise peremehe suhtumisest ja tööharjumustest.

Põhilised kasutatud masinate müüjad on ka uue tehnika müüjad. Praegu on uue tehnika ostmisel määrav, et müüja ostaks hiljem tagasi ka kasutatud masina.

Keegi müüjatest ei lähe otse pettuse peale välja. Kuigi, ega tagasiostetavat tehnikat ei võeta täielikult lahti, kõiki sõlmi ei kontrollita. Seega võib alati esineda varjatud vigu, mis tulevad ilmsiks uue omaniku juures.

Kindlasti tekivad varsti firmad, kes ongi spetsialiseerunud kasutatud traktorite müümisele ja eks see tõstab see ka teenuse kvaliteeti. Loogiline oleks, et selline firma tekib mõne olemasoleva juurde, sest täiesti uue hoolde- ja remondibaasi loomine on kallis. Ka professionaalset hooldemeeskonda on n-ö tühjale kohale keeruline koostada.

Üldiselt eelistavad müüjad osta tagasi neid traktorimarke, mida ise siin esindatakse. See annab võimaluse maksta ka paremat hinda, sest ostjale avaneb võimalus seda masinat hästi remontida ja hooldada. Ka saab nn oma masinale isegi väikese garantiiaja anda.

Tavaliselt satuvadki vanad traktorid müüki uue ostmise tõttu. Klient teeb tihti valiku uue ostu kasuks selle järgi, kes maksab vana masina eest paremat hinda. Üldiselt tundub põllumeestel olevat tahtmine kõik vana maha müüa. Masinaid võetakse ka komisjonimüüki, aga seda siiski harvem.

Lääne kasutatud masinate eelis kodumaiste ees on see, et läänes töötavad masinad keskmiselt 700 tundi aastas, meil aga 1000 ja rohkemgi. Seega on sama aasta masin saanud piiri taga üldiselt kodumaisest väiksema mahvi.