Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Need olulised laagrid
Arendustegevus. Uued laagrikonstruktsioonid tagavad enamikus rakendustes ligi kolmandikuni ulatuva energiasäästu.
Uute laagrite loomise eesmärk oli selliste tehniliste lahenduste väljatöötamine, mis aitaksid kaasa energiakulu vähendamisele kõigi tööstusvaldkonnas kasutatavate seadmete puhul.
Insenerid rakendasid töös oma teadmisi nii lõplike elementide meetodi, laagrite dünaamilise simulatsiooni kui ka hõõrdemomendi simulatsiooni alal.
Tulemust kontrolliti ja tõendati ulatuslike testidega mitmes arenduskeskuses (Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias), aga ka SKF Engineeringu uurimiskeskuses Hollandis Nieuwegeinis.
Uute sügava soonega kuullaagrikonstruktsioonide puhul keskendusid projekteerijad niisuguste toodete loomisele, mis sobiksid kerge ja keskmise koormusega töötavatesse rakendustesse, näiteks tööstuslikesse elektrimootoritesse, mis käitavad selliseid masinaid nagu mitmesuguse otstarbega pumbad, kompressorid, ventilaatorid ja konveierid.
Selleks, et saavutada sügava soonega kuullaagrite puhul vähemalt 30% suurust energiasäästu, tuli parandada konstruktsiooni kolme aspekti: sisemist geomeetriat, separaatorit ja määrdeaine kvaliteeti.
Töö käigus optimeeriti laagri sisegeomeetria, töötati välja uued polümeerist separaatorid ja võeti kasutusele väikese hõõrdeteguriga määrdeaine. Need uuendused on võimaldanud vähendada hõõrdekadusid vähemalt 30% võrra, mille tulemusel pikeneb laagri kasutusiga.
Lõppkasutaja eelis on senisest madalam energiakulu ja väiksem summaarne omamiskulu, aga ka laagri pikem kasutusiga. Lisaks võimaldab laagri uus konstruktsioon ehitada suurema efektiivsusega masinaid ja seadmeid.
Energiasäästlike sügava soonega kuullaagrite kasutamine lubab tööstuslike mootorite tootjatel suurema efektiivsusega mootoreid ehitada. USA ja ELi energiasäästu regulatsioon muutub lähiaastatel üha rangemaks ja energiasäästlike laagrite kasutamine annab võimaluse neid nõudeid hõlpsamalt täita.
Mootorite kasutajate seisukohast on eeliseks mõistagi senisest madalam energiakulu ja seega ka väiksem summaarne omamiskulu.
Sõltuvalt mootori suurusest moodustab energiakulu 10-15 aasta pikkuse perioodi vältel 95-99% summaarsest omamiskulust (ülejäänud kuluosa hõlmab seadme soetamis- ja hoolduskulusid).
Lisaks tõendab energiasäästlike sügava soonega kuullaagrite väljatöötamine, et pikemat tööiga on võimalik saavutada ka määrdeainete parema kasutamise ja madalama töötemperatuuri abil.
Mootoriga käitatavad seadmed, näiteks pumbad, kompressorid ja ventilaatorid kulutavad juba üksnes USAs laias laastus 16% kogu tööstuses kasutatavast energiast ja enamikus tööstusriikides on see energiatarve samas suurusjärgus.
Arvestades üha jätkuvat energiahindade tõusu on igasugune panus energia säästmisesse oluline. Ehkki elektrimootorites langeb laagritele kõigest 0,6% hinnangulisest energiatarbest, võivad laagrite parandatud tööparameetrid siiski oluliselt energiasäästu mõjutada.
Juhul, kui kõigis USAs ja ELis kasutatavates tööstuslikes mootorites oleksid kasutusel uudsed energiasäästlikud sügava soonega kuullaagrid, ning eeldades energiakao minimaalselt 30% suurust vähenemist, võiks potentsiaalne energiasääst ulatuda 2,46 miljardi kWh-ni aastas. See võrdub 420 000 barreli naftaga, kusjuures antud hinnangus ei ole arvestatud miljoneid muid maailmas kasutusel olevaid mootoreid.
Täiustada õnnestus kahte olulisimat laagritüüpi (kuullaagrid ja rull-laagrid) selliselt, et need on säilitanud oma senised tehnilised omadused, mida tänapäevastelt laagritelt oodatakse. Samas pakuvad uudsed kuullaagrid olulist tarbitava energia säästu ja seda laagri märkimisväärselt pikenenud kasutusea juures.
Autor: Ronald Sporer