Toetus aitab noorel talunikul maal elu alustada

Tihtilugu pelgalt traditsioonilist põllumajandust toetavaks organisatsiooniks peetav PRIA maksab aastas välja sadu miljoneid kroone selleks, et elu maal muutuks paremaks ja huvitavamaks.

Toetust saanud külaseltsid ja mittetulundusühingud on saadud rahaga korda teinud rahvamaju, kirikute katuseid ja spordiplatse. Üks mitmest arengutoetusest on noore taluniku toetus, mida võib maksimaalselt saada pisut rohkem kui 600 000 krooni, kusjuures raha võib toetuse saaja kulutada just sellele, mida majapidamise arendamiseks parajasti vaja on.

PRIA abistab aktiivseid, ideedega inimesi. Noore taluniku toetus, mille taotleja vanus peab jääma alla 40 eluaasta, peaks soodustama põlvkondade vahetust maal, seda kõige positiivsemas mõttes.

Keskmiselt on Eesti talupidaja vanus üle 60 eluaasta, täiesti loomulik, et vanemad inimesed väsivad ning annavad hea meelega kohapidamise lastele või lastelastele üle. Noored aga tahavad elujärje seada oma tahtmise järgi, kuid ümberkorraldused ja uuendused nõuavad raha, mida pahatihti napib.

Noortaluniku toetus jätab investeeringu otsustusvabaduse raha saajale, mistõttu võib toetust kasutada, kas hoonete renoveerimiseks, loomade soetamiseks, uue äriidee elluviimiseks või kütuse ostuks, kui majapidamisele peaks just see kõige tarvilikum olema.

"Taotlejatest on PRIA silmis eelis neil, kel on ette näidata rohkem põllumajanduslikku haridust või kogemust, samas ei heideta kõrvale ka neid, kellel mõlema omandamine alles käsil," sõnas Mati Mõtte, PRIA arengutoetuste osakonna asejuhataja.

Peamine tingimus on, et noortaluniku toetuse taotleja peab olema noorem kui 40 eluaastat ning pool summast tuleb investeerida põhivarasse. Toetuse abil soetatut tuleb ettevõtjal kasutada sihipäraselt vähemalt viis aastat ning viiendaks aastaks peab taotleja aastane müügitulu omatoodetud põllumajandussaadustest ulatuma 80 protsendini saadud toetuse summast.

"Kasutan toetust lauda renoveerimiseks," selgitab Märt Smirnov Lääne-Virumaalt, üks kevadisi toetuste saajaid. "Maaelu investeeringud on tavaliselt suured ning ainuüksi 600 000 krooniga väga palju ära ei tee, siiski on märkimisväärne, et noore taluniku toetuse võib saaja paigutada sinna, kus vajadus kõige suurem."

Inge Rohtsalu OÜst Jaanalinnufarm oli üks taotlejaid, kelle idee leidis komisjoni heakskiidu.

"Oleme Järvamaal, Imavere lähistel jaanalindude kasvatamise ning liha ja munade müügiga tegelenud kuus aastat. Praegu on maailmas nõudlus jaanalinnuliha järele märksa suurem kui pakkumine," kinnitab Rohtsalu. "Meie rajame noorlindude lauta ja 600 000kroonine investeering on tähtis panus äri arendamisel. Õigupoolest olnuks toetuseta keeruline üldse seda äri ajada. Oleme PRIA tegemistel hoolega silma peal hoidnud, et ükski võimalus kasutamata ei jääks. Praeguses majandusseisus on tähelepanelikkus ja aktiivsus oluline raskete aegade üleelamisel."

Esimest korda võeti taotlusi noore taluniku toetusele vastu käesoleva aasta kevadel, siis läks 56 miljonit krooni jagamisele 95 taotleja vahel.

6. oktoobril lõppenud teises taotlusvoorus laekus noortalunikelt 155 taotlust 94 miljonit krooni ulatuses.

Konkurents on kõva, sest meetme eelarves on seekord toetusteks vaid 28 miljonit krooni.

"Taotlusvooru viimasel päeval esitati üle 70 taotluse," tõdes PRIA peaspetsialist Ülle Kello, kui 7. oktoobril esialgset kokkuvõtet tegi. Ta lisas, et enamik taotlusi on esitatud täissummale 625 864 krooni.

Maakonniti laekus enim taotlusi Tartumaalt ja Viljandimaalt (kummastki 18). Ida-Virumaa oli ainus, kus toetusest huvitatud noortalunikke polnud.

Autor: Taavi Linnamäe