Miks me sügeleme?

19. november 2008, 21:34

Teadlased kratsivad siiani kukalt ühe
inimkonna kõige häirivama probleemi üle – miks me sügeleme? Siiani pole sellele
küsimusele selget vastust leitud, samuti pole olemas tõhusat ravi.

"Teadlased ei oska selgitada, miks me ennast aeg-ajalt sügama peame,” ütles Washingtoni ülikooli neuroteadlane Zhou-Feng Chen. Johns Hopkinsi ülikooli teadlane Matthias Ringkamp lisas: „Sügelus võib haiged inimesed meeleheitele ajada ning vähendada oluliselt elukvaliteeti. Kahjuks on sügelemise ravi sageli ebapiisav.”

Cheni sõnul võib aga hiljuti avastatud „sügelemisgeen” anda lootust tõhusamate ravimeetodite tulekuks. Sügelust võiks vähendada näiteks seda geeni blokeeriv ravim, kirjutas Physorg.

Koguni kümme protsenti maailma inimestest kannatab kroonilise sügelemise all. Teadlased eristavad kahte erinevat sügelemistüüpi: kerget vormi, mida saab ravida antihistamiiniga, ning raskemat vormi, mida ravida ei saa.

"Teine vorm on väga tõsine ning väga levinud, selle põhjuseks on ligi poolsada erinevat haigust,” ütles Minnesota ülikooli neuroteadlane Glenn J. Giesler. „Sellist sügelust praegu leevendada ei osata.”

Cheni poolt leitud sügelemisega seotud geen kannab nime GRPR. Kui ta süstis selle geeni poolt vabastatavat ainet laborihiirtele naha alla, hakkasid nad ennast meeletult kratsima. Avastus võimaldab teadlastel asuda välja töötama ravimit, mis aitaks erinevate haiguste tõttu sügelemise käes kannatavaid inimesi.

Sügelemine ja valu on erinevad tunded, kuid nad on omavahel seotud. Mõlemat aistingut kandvad närvid lähevad seljaajust lähestikku peaaju poole.

Kerget sügelust põhjustavad histamiinid, kemikaalid, mida leidub mürgistes taimedes, sääsehammustustes, õietolmus ja mujal. Sellistele sügelemistele toovad leevendust antihistamiinid. Krooniline sügelemine võib tuleneda neeru-, maksa- või verehaigustest, HIV-st, ohatistest, ekseemist või paljudest teistest põhjustest.

Teadlased ei ole kindlad, miks kratsimine sügelust vähendab. Nad võivad ainult spekuleerida. Giesleri sõnul võib kratsimine takistada seljaaju närvirakkudel sügelust põhjustavale tegurile reageerimist, takistades niimoodi aistingu jõudmist ajju. „Sügelemine toimub tegelikult ajus, mitte nahal,” ütles Saksamaa Erlangeni ülikooli teadlane Clemens Forster.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2009, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing