Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
D-hirmul suured välismaa silmad
Eesti krooni võimaliku devalveerimise kohta on käibel kaks versiooni. Eesti eksperdid kinnitavad, et seda ei juhtu. Välisajakirjanduses kõlab aina jõulisemalt seisukoht, et selline võimalus koputab uksele.
Äripäev usub, et krooni devalveerimine on ebatõenäoline ning sellest on seepärast nii palju juttu, et oleme sattunud aina võimenduvate negatiivsete uudiste trumlisse.
Kuna meil on kõik keskpanga kohustused tagatud välisvaluuta reservidega, siis ei saa spekuleerimise teel meid devalveerimisele sundida. Krooni devalveerimine on poliitiline otsus, mis on meil parlamendi pädevuses. Ja Eesti otsustajad - Eesti Pank, valitsus, analüütikud, saadikud - on devalveerimise vastu. Oma väljaütlemistes on nad läinud isegi nii kaugele, et on väitnud, et ei devalveeri krooni isegi siis, kui see on loogiliselt põhjendatud.
Väliseksperdid seevastu vaatavad meid linnulennult - pisikesed Balti riigid kobaras koos, Venemaa, Ungari, Island kohe sealsamas. Latt kõigub, rubla juba devalveeritakse, Islandi valuuta kukkus hoopis kokku, ju käärib ka Eestis. Ilmselt pole paljud analüütikud süvenenud riikide erinevustesse: näiteks on meil Lätist-Ungarist väiksem eelarvedefitsiit ning riigivõlg.
Ometi levivad mustad stsenaariumid välismaal nüüd samasuguse kiirusega nagu enne meie edulugu. Varem olime Balti tiiger, nüüd oleme muutunud välismaailma silmis laenuraha eest priiskajaks, keda ähvardab finantskriis.
Devalveerimisest oleks rohkem kahju kui kasu. Devalveerimine peaks toetama eksporti, samuti võiks see hinnatõusu abil tõsta maksulaekumisi. Kuid mõlemad "võidud" oleksid vaid tehnilised ja ajutised, sest hinnad läheksid kiiresti üles. Kõik imporditud kaubad (import ületab meil teatavasti eksporti), sh toorained ja bensiin, muutuksid kallimaks.
Suurde hätta satuksid eurodes kodulaenu võtjad ja seeläbi saaksid kõva laksu ka pangad, mis pole taas kellegi huvides. Eesti usaldusväärsus üdiselt kahaneks järsult. Devalvatsiooni vastu räägib ka inflatsiooni pidurdumine, samuti tõsiasi, et devalveerume euro odavnedes valuutade suhtes niigi märkamatult.
Äripäeva lugeja võib küsida, miks me heidame teistele ette vindi üle keeramist, kui me ise tõstatasime devalveerimise teema. Panime aasta tagasi selle teema "kaardile", sest pidasime sellest rääkimist paremaks kui elevant-toa-keskel-efekti. Peame siiani.
Tunnistame, et on olemas must stsenaarium, mille korral devalveerimine on eelistatud (Eesti läheb pikka ja sügavasse langusse koos pangajooksu, pankrotilaine, masstöötusega jne). Lähiajal meid devalveerimine kindlasti ei ähvarda.
Autor: ÄP