Uudised
Urve Vilk
19. november 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väljakutseid otsiv direktriss

"Mulle tundub, et muutun muidu laisaks. Kardan mandumist. Siis ma muutun iseenda jaoks ebahuvitavaks," lisab Andresoo.

Kus Te õppinud olete ja kui kerge oli teha edasiõppimisotsust?

Minu sõbra ema oli tol ajal Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse õppejõud. Tema kaudu sain erialast teada, ta suutis mulle eriala nii meeldivaks rääkida, et läksin vaatama, mida see endast kujutab.

Mul polnud tegelikult mõttes humanitaareriala õppida. Mõtlesin keemia peale, ka matemaatika võlus mind. Aga füüsikaõpetaja pani mulle kahtesid ja ütles, et ma olen humanitaar ja pean minema humanitaarala õppima. Ja kuidagi see nõnda läks.

Mõtlesin, et raamatukogusse ma tööle ei lähe, aga pärast ülikooli lõpetamist kutsuti mind raamatukogunduskateedrisse õppejõuks.

Tundsin, et raamatukogundus on praktiline ja rakenduslik, nii et seda pole võimalik õpetada, kui pole ise selle elu sees olnud. Enne tuleb ise proovida.

Kõik sujus. Siis pakuti täita väga huvitavat ja tähtsat töölõiku rahvusraamatukogus - rahvusbibliograafia koostamist. Nii jäingi 1994. aastast siia ja pole enam majast kuskile läinud.

Kas raamatukogu reaalne töö erines Teie ettekujutusest?

Selgus, et raamatukogutöötaja on suures osas õpetaja rollis, ta ei ole ainult see, kes annab raamatu.

See tähendab suurt silmaringi ja teatud omadusi, mis suuresti vastavad õpetaja omadele: tahtmist ise areneda ja soovi pakkuda seda võimalust ka teistele. Raamatukoguhoidja puhul on tegemist laialdaste humanitaarsete teadmistega inimesega, kel on ka head pedagoogilised oskused ja võimed.

Mis ajendas Teid doktoriõppesse astuma? Kui oluliseks peate edu juures haridust?

Ütleme nii, et mõtelda on mõnus. Doktoriõppekava on mul läbitud, ainepunktid on mul käes, jäänud on lõpetada ja kaitsta doktoritöö.

Esitan endale aeg-ajalt väljakutseid ja ülesandeid, et mitte muutuda üleliia laisaks. On loomulik vajadus võtta endale mingi ülesanne ja selle poole püüelda. Sel hetkel kui doktoriõppesse astusin, tundus see peaspetsialistina vallas, milles tegutsesin, süvitsi minekuks loogiline.

Nii et Te tekitate endale n-ö probleeme juurde?

Mulle tundub, et muutun muidu laisaks. Kardan mandumist. Siis ma muutun iseenda jaoks ebahuvitavaks. Tuleb olla pidevas liikumises, siis olen iseendaga rahul.

Kui pikalt kaalusite praegusel raskel ajal rahvusraamatukogu direktrissi ametikoha vastuvõtmist?

See võib kõlada ebausutavana, aga raske aeg teeb asja huvitavamaks, väljakutse on suurem.

Kas direktrissiks saades oli üllatusi ka?

Oli ja eks neid tuleb veel. Selliste töölõikude puhul, mida ma seni nii hästi ei tajunud ja mis tundusid mitte põhivaldkondadena ja mitte nii olulistena. Olen aru saanud, et raamatukogu on tervik.

Näiteks näitused ja konverentsid on samuti tähtsad. Maja on tegelikult tervik ja suur kultuurikeskus.

Milliseid muudatusi rahvusraamatukogus teha plaanite?

Muudame uuest aastast lahtiolekuaegu, saame need suures osas taastada nii, nagu oleme varem lahti olnud.

Teeme asja lihtsamaks, nii et kõik lugemissaalid on ühtemoodi lahti. Teiseks püüame laiendada kojulaenutust, ka e-raamatute laenutus läheb uue aasta jooksul kindlasti käiku.

Milliseid omadusi töötajates hindate?

Positiivset ellusuhtumist, sõbralikkust, algatusvõimet ja erksat vaimu.

Milline juht Te olete ja millistest juhtimispõhimõtetest lähtute?

Juhile on oluline empaatiavõime. Pead suutma inimesi mõista ja tajuda, siis on võimalik leida võti, kuidas neid vajadusel suunata ja mõjutada.

Juht teenib mingis mõttes oma organisatsiooni. Ei tohi ära unustada, et oled inimene, kes peab näitama eeskuju.

Juht on eestvedaja, tema energia peab välja paistma, ta peab oma energiaga töötajaid innustama ja sütitama, tal ei tohi olla, või vähemalt ta ei tohi välja näidata, et tal on halb tuju.

Juhina pead töötajatesse süstima energiat. Pead looma organisatsioonis positiivse atmosfääri, samas seadma konkreetsed sihid ja suutma need kõigile arusaadavaks teha.

Millistest iseloomuomadustest on töös enim kasu olnud?

Suhtun ellu positiivselt, üldjuhul võin öelda, et elu on ilus. Ja mul on piisavalt empaatiavõimet.

Milline valdkond töös enim meeldib?

Meeldib see, millega olen varem ise kõige rohkem seotud olnud - e-raamatukogu arendamine. Naudingut pakub inimestega suhtlemine. Kui saad organisatsioonis asjad paremini käima või tunned, et asjad hakkavad õiges suunas liikuma, pakub see rahuldust.

Millega tegelete vabal ajal?

Ebaharilikke hobisid mul pole. Loen, käin kontsertidel-teatris, suhtlen sõpradega ja teen sporti.

Janne on väga sihikindel inimene. Ta pole mitte ainult spetsialist, vaid tõestamas ennast ka juhina.

Minu jaoks on oluline, et juht tunneks ka protsesse, mida ta juhib. Ja Janne tunneb raamatukogus kõiki protsesse. Janne on sisimas soe ja suure empaatiavõimega.

Kui temaga rääkida, siis ta tõesti kuulab. Raamatukogundusinimeste puhul on see väga oluline.